Pühapäev, 27. märts 2011.a.

"Tulge, hõisake Issandale,

hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!"

Ps 95:1

Enne kui saabub pühapäev rajab kevadine nädal selleni oma tee. Kõnni ja märka!

Esmaspäev algab kevadise vikerkaarega surnuaja kohal, kus puhkab sadu eestlasi.

Vihmavarjuga õitesajus

Esmaspäeval oli 86. sünnipäev Johannes Eenjärvel.

Esmaspäeva õhtul oli koguduse naisringi koosolek. Juhatab Erli Lepik.

Ettekande naisringi koosolekul tegi Edda Davis.

Õitesadu jäkub

Õde Erna Kirves ja Herbert Kirves.

Herbert Kirvesel on järgimisel nädalal 85. sünnipäev,

kuid pere ja mõned sõbrad kogunesid juba laupäeval seda tähistama.

Sünnipäevalauas

Perepilt koos külalistega

Pühapäev

27. märts

Alguspalve teeb pastor Joosep Tammo

Paastuajale kohase luuletuse loeb Leida Rei

"Issand, Sinu kätel elada ma saan..."

Organistina teenib täna Thomas Kirves

Pastor Joosep Tammo jutlustab täna teemal: "Kes kustutaks meie elujanu?" Jh 4:5-15

Tänane evangeelium viib meid Jaakobi kaevule, kus Jeesus kohtub samaarlannaga. Vestlus kaevul kujuneb vestluseks kaevuga. Vahel me mõtleme, et räägime millegi üle, kuid siis märkame, et oleme ise osa probleemist. Kui keegi ütleb: "Anna mulle juua!", siis tuletab see meilegi meelde, kui sõltuvad me oleme kaasinimestest ja Jumalast. Me januneme enam kui vee järele - me januneme tunnustuse, sõpruse ja armastuse järele.

Naine oli oma elujanu püüdnud kustutada erinevate meeste juures, kuid see polnud õnnestunud. Tagajärjeks oli sõbrannade ja ühiskonna põlgus ja sisemine tühjus. Isegi kaevul polnud võimalik enam normaalsel ajal käia. Katsed elujanu kustutada valedest allikatest lõpevad ikka ja jälle sõltuvustega. Ühest sõltuvusest vabanemine paiskab teise sõltuvusse. Me oleme vaimses mõttes "abielurikkuja sugu". Me peame endalt küsima, kes on meie elus esimesel kohal? Keda või mida me oma elus üle kõige austame?

Vahel me asendame sisulised küsimused tehniliste küsimustega. Millisel mäel, millises kirikus tuleks Jumalat otsida ja kummardada? Jeesus aga ütleb, et on tulnud aeg, et me Jumalat Isa "vaimus ja tões kummardame". Jeesus ise ongi "Tee, tõde ja elu!" Üksnes Tema, kes januneb inimeste sõpruse ja armastuse järele, võib meiegi janu sõpruse ja armastuse järele kustutada. Temas vaikib meie südame rahutus! Tema ütleb: "Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see, keda oled otsinud ja igatsenud nooruses ja keskeas, hommikul ja keskpäeval ja nüüdki kui oled vanaks jäänud!"

Pärast lõpupalvet lauldakse "Mu Jeesus elab veel ja viib mind eluteel..."

Pealelõunane jalutuskäik alllinnas:

Kell 16:00 on St. Andrew's-Wesley Ühendatud Kirikus Jazz Vesper

Väike jalutuskäik autode ja kevadlillede vahel

Kell 19:00 on Esimeses Baptisti Kirikus maailmakuulsa pianisti Sam Rotman'i kontsert.

Kõlavad Scarlatti, Beethoven, Schubert, Debussy, Rachmaninoff ja Chopin.

Kõige lõpuks jääb kõlama aga Sam Rotman'i tunnistus Jeesuse elumuutvast väest.

Rist Esimese Baptistikiriku poodiumil tuletab meelde, et paastuaeg jätkub.

Aasta kõige suuremad kristlikud pühad ootavad alles ees.

Pühapäev, 20. märts 2011.a.

"Issanda nõu püsib igavesti,

Tema südame mõtted põlvest põlve."

Ps 33:11

Kirsid juba õitsevad. Homme on kevade algus.

Iga pühapäev algab eelmise nädalaga. Reedel külastasid Tiiu Jääger, Aime ja Joosep Tammo Veera Tamme, kes oma kõrge ea (* 21.04. 1916) ja nõrga tervise tõttu enam kirikusse ei saa. Lillian Tamm oli katnud lõunalaua. Pärast murdis pastor Joosep Tammo õe Veera Tammele leiba. Veera Tamm tervitab kõiki koguduse liikmeid ja lubab kui võimalik kirikusse tulla.

Tiiu Jääger ja Aime Tammo perekond Tammede ukse ees

Lillian ja Jaan Tamm ning Joosep ja Aime Tammo lõunalauas

Pastor Joosep Tammo ja Veera Tamm pärast leivamurdmist

Pühapäev on päikseline. Jumalateenistuse alguseks laulab kogudus "Püha vaikne rahu..." ja "Kui kiidaks Sind..." Seejärel loeb Tiiu Jääger Jumala Sõna ja teeb alguspalve. Lauldakse ühiselt "Ole mu nägemus..." Johannes Eenjärv tunnistab heade ja jumalike mõtete mõjust meie elule. Seejärel õnnitleb pastor Joosep Tammo Johannes Eenjärve saabuva sünnipäeva puhul ja annab üle koguduse õnnitluskaardi. Sünnipäevalapsele lauldakse ühiselt "Las Jumal seada kõik su elupäevad..." Ohvrilauluks lauldakse "Päästja järel tahan käia..." ja seejärel "Sinu sisse sügavasti..."

Alguspalve teeb Tiiu Jääger

Pastor Joosep Tammo õnnitleb Johannes Eenjärve sünnipäeva puhul

Täna kõneleb pastor Joosep Tammo muutmismäe sündmusest (Mt 17:1-9).

Meie elus on imelisi hetki, kus me korraga mõistame mõne lähedase inimese mõtteid, eesmärke ja suurust. Just midagi sellist kogesid Jeesuse lähimad õpilased Peetrus, Johannes ja Jaakobus muutmise mäel. Nad nägid oma õpetaja "palet säramas otsekui päike" ja ta rõivad helkisid erilises valguses. Nad nägid teda Eelija ja Moosesega vestlemas. Peetrus tahtnukski Tabori mäele jääda, kuid siis kattis neid Jumala au pilv ja hääl ütles: "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!" Kõik see ehmatas neid sedavõrd, et nad langesid silmili maha. Kuid Issand rahustas neid. " Ta ütles: "Tõuske üles ja ärge kartke!" ning juhtis nad taas alla argipäeva ülesannete juurde.

Meie kõigi elus on olnud selliseid muutmismäe elamusi, kus me nägime oma argipäeva horisondist kaugemale ja kogesime eriliselt Jumala salapärast kohalolu. Ometi ei saa olla sellised kogemused meie elus omaette eesmärgiks. Need pole isegi meie usuelu aluseks. Jeesuse tee koos oma õpilastega viis alla orgu, see viis Õlimäele ja Kolgatale. Kuid see tee viis ka ülestõusmise hommikusse. Kui me kõnnime koos Jeesusega sama ennastohverdava armastuse püha rada, siis täituvad meiegi elus apostel Pauluse sõnad: "Kui Kristus, teie elu, saab avalikuks, siis saate ka teie koos temaga avalikuks kirkuses." Kl 3:4

Ärgem unustagem, et igasse kaaskristlasesse ja meisse endissegi on peidetud samasugune jumalik auhiilgus, mida jüngrid nägid Jeesuse juures muutmise mäel. Seniks aga kuulakem Jeesuse sõna ja teenigem koos Temaga Isa taevas ja kaasinimesi!

Pärast lõpupalvet lauldi "Nüüd Päästja juurde jäägem kõik lõpmata..."

Kevad võiski alata...

Pühapäev, 13. märts 2011.a.

"Loo mulle Jumal, puhas süda,

ja uuenda mu sees kindel vaim!"

Ps. 51:12

Igale pühapäevale eelneb kohtumisi ja mõttevahetusi. Reedel oli pastor Joosep Tammo koos abikaasa Aimega külas Hiiumaa ja Eesti suurtel sõpradel Erich ja May Tõkkel. May oli katnud maitsva lõunalaua ja mõtted liikusid mööda Hiiumaa radu ja kogudusi. Oli tore vaimulik osadus.

Joosep Tammo, Erich Tõkke ja May Tõkke

May Tõkke ja Aime Tammo

Pühapäev oli kevadiselt vihmane, kuid koguduse osadus toob alati Jumala armastuse päikese südamesse. Alguseks laulis kogudus "On antud ustav ja kindel sõna..." ja "Oh kui helde on me Jeesus..." Pühakirja luges ja alguspalve tegi Astrid Kirves. Seejärel lauldi: "See sõnum on püha ja kallis..." Pastor Joosep Tammo rääkis olukorrast Jaapanis ja kodu-Eesti koguduste ühispalvest koos Rootsi Misjonikirikuga nende partnerkoguduste eest, mis jäid maavärina piirkonda. Seejärel palvetati kõigi maavärina ohvrite sugulaste ning eriti Jaapani kristlike koguduste eest.

Siis lauldi "Ükskord kui õhtu su ellu laskub..." Kuulati teated ning ohvri kokkupaneku ajal lauldi ühiselt "On sul ruumi Jeesusele..." ja seejärel "Kui olen ise nõder..."

Astrid Kirves teeb alguspalve

Tänupalve ohvri eest.

Pastor Joosep Tammo kõneles Jeesuse Kristuse kõrbekiusatustest. Mt 4:1-11

Paastuaja pühapäevade evangeelium juhib meie tähelepanu sellele, mis võiks meie suhet Jumalaga kahjustada või koguni hävitada. Jeesus oli ristimisel kogenud, kuidas taevas avanes ja hääl ütles: "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!" Mt 3:17 Jumala Vaim juhib nüüd Jeesuse neljakümneks päevaks kõrbe, kus saatan teda lõpuks kiusatustega ründab. Eks see ole meiegi kogemus, et alati kui me Jumala lähedust ja armu eriliselt kogeme, järgneb sellele mõni kiusatus või prooviaeg. Kõrbeüksinduses võib kohtuda Jumalaga, aga seal võib kohtuda ka kiusajaga.

See, millega saatan Jeesust kiusas, olid Messia tulekuga seotud rahvalikud ootused. Messias pidi lahendama igapäevase leiva küsimused ja majanduslikud mured. Ta pidi võtma poliitilise võimu ja tegema seejuures suuri imesid. Jeesus võidab need saatana pakkumised Jumala Sõna ja kuulekusega oma Isa vastu.

Saatan ütleb kahel korral: "Kui Sa oled Jumala Poeg..." siis tee kividest leiba, siis tee see ime! Sama küsimus kõlab ristil all: "Kui Sa oled Jumala Poeg, miks sa siis ristilt alla ei astu?" Jeesus aga ütleb: "Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud ja lõpetan oma töö." Jh 4:34

Isa tahtmine on, et meiegi Tema lastena kõnniksime inimeseksolemise ja ennastohverdava armastuse kitsast, kuid püha teed! Sellel teel me palume: "Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!" Seda teed ustavalt käies jätab saatan meid lõpuks rahule. Sellel teel teenivad meid inglid!

Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt "Ma Sulle, Jeesus tõotan..."

Jaak Selde ja Ella Emmeline Mirki matused

"Kui kaduv riietub kadumatusega

ja see surelik riietub surematusega,

siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud:

"Surm on neelatud võidusse!"

1 Ko 14:54

Sellel nädalal sängitasime Forest Lawni kalmistu mulda kaks Vancouveri Eesti Apostelliku Õigeusu Koguduse liiget.

8. märtsil maeti

Jaak Selde

30.08.1946 - 25.02. 2011

Ärasaatmise Eesti Kirikust ja matusetalituse viis läbi ülempreester Stefan Pettai

ja

10. märtsil maeti

Ella Emmeline Mirk

9.11.1912 - 21.02.2011

Ärasaatmise Eesti Kirikust ja matusetalituse viis läbi pastor Joosep Tammo

Eesti Ühendatud Baptisti Kogudus avaldab Seldede ja Mirkide perele ning Vancouveri Eesti Apostellikule Õigeusu Kogudusele kaastunnet nii lähedaste ja armsate inimeste lahkumise puhul!

Lahkumised Forest Lawni Eesti kalmistul

Ülempreester Stefan Pettai Jaak Selde muldasängitamisel

Pastor Joosep Tammo Ella Emmeline Mirki ärasaatmisel

Mu telklaager kistakse üles

Ja keeratakse minu käes rulli

Otsekui karjase telk.

Sa rullid nagu kangur mu elu kokku,

Mind lõigatakse lõime küljest.” Js 38,10.12

Kallid leinajad, kallid kaasmaalased ja sõbrad - lahkunu on meid viimast korda kokku kutsunud. Pikk elutee üle mitme maa ja mere on lõppenud. Nagu pühakiri ütles, ta „telklaager“ on kokku keeratud. Ta on läinud viimsesse kodusse.

Kallis Ella armastas oma lähedasi, oma kodu, oma aeda… Ta on nüüd sellelt maise elu rannalt jõudnud taevasele rannale.

Kuid iga tee jätab järele mälestuste raja. Kõndigem oma mõtetes täna sellel rajal!

Ella Emmeline sündis tsaari ajal Pärnus. Vanemad olid Maria ja Johann Perens. Õde Alvine suri noorena difteeriasse. Tal olid kaks venda Johann ja Friedrich. Johannil oli tütar Vaike, kes praegugi elab Rootsis. Friedrichil oli poeg Jaan, kes on siin koos oma perega.

Ella elas oma vanematega koos Waldofi tselluloosi vabriku lähedal, kus ta isa töötas. See oli tol ajal üks Euroopa moodsamaid tselluloosi vabrikuid. Kuid I Maailmasõja puhkedes laskis Pärnu komandant vabriku õhku lasta, et see ei satuks sakslaste kätte.

See oli raske aeg. Ella käsi sai tüdrukuna viga, kui ta aitas purustusi likvideerida. Sõbranna tutvustas teda ühele tuntud noorele mehele Andreile, kes elas Raekülas koos oma vanemate Liisa ja Jakob Mirki ja venna Arkadi ja õe Siinaga. Ella ja Andrei abiellusid 5. detsembril 1937. a. ja jäid Andrei vanemate juurde. Varsti abiellus õde Siina ja jäi samasse majja elama, koos laste Marje ja Kärdiga. Siina abikaasa õde Meeta kolis samuti sinna majja. Maja oli täis rahvast. Seal oli kalurid, ehitajaid, ettevõtjaid jne. Ella aitas oma meest kalavõrke parandada ja tegi majapidamistöid. Need olid töörikkad, kuid kaunid ajad seal jõeäärse männiku ja mereäärse karjamaa vahel.

Kuid siis tuli II Maailmasõda, mis muutis kõik. Muretu Pärnu elu lõppes äkitselt, kui Nõukogude Liit tungis teistkordselt 1944.a. Eestisse. Ella ja Andrei lahkusid Eestist üle Kihnu Rootsi väikese kalapaadiga koos paljude teiste põgenikega, nende seas ka Jaan Perensi vanemad. Ella kahetses tihti, et ta ei saanud öelda head aega oma vanematele ja et nad ei saanud kaasa võtta mälestusesemeid Eestist. Kaasa võeti vaid puukast mõnede riiete ja kalariistadega. Kalariistad osutusid Rootsis kasulikuks. Mere ületamine Rootsi väikeses ülekoormatud paadis saksa ja vene sõjaaja pimeduses oli kergelt öeldes õudusttekitav Nad tundsid kergendust, kui Rootsi rannavalve neid soojalt vastu võttis, neile pakuti süüa, peavarju ja lõpuks töökohti.

Ella oli sõbralik inimene. Ta pidas kontakti enamuse paadipõgenikega. Ta sai paljudelt jõulukaarte. Rootsis töötas Ella lühikest aega õmblusvabrikus. Varsti kolisid nad saarele, kus mehed käisid kalal ja naised tegid põllutööd. See oli raske töö ja nad tundsid koduigatsust, kuid neil oli ka rõõmsaid aegu. Andrei vend Arkadi abiellus Liia Tammega. Liia on praegu oma perega siin.

Viis aastat hiljem otustati lahkuda Rootsist Kanadasse. Kartus, et Rootsi annab eestlased Nõukogude Liidule välja, oli suur. Töökas Pärnu kalur ostis koos kaaslastega väikese laeva ja pani sellele nimeks „Pärnu“. Laevas oli 50 meest, 50 naist ja 54 last. Merereis kestis üle tormise Atlandi ookeani 16 päeva. Alles hiljuti avaldati Eestis raamat "Unustatud merereisid", kus võib leida ka „Pärnu“ ja selle reisi loo. Ella jõudis lõpuks õnnelikult Halifaxi 2. augustil 1949. Sama aasta 13. oktoobril jõuti rongiga Vancouverisse.

Andrei sai varsti töökoha ja ehitas endale maja Dumfries tänaval. Nad olid selle üle uhked. Kaunis aed ja hubane maja võtsid läbi aastate sugulasi ja sõpru lahkelt vastu. Ella oli andekas õmblejanna, kuduja , kokk ja aednik. Tal oli elav huumorimeel ja sõbralik naeratus. Temast jäävad paljud puudust tundma.

Andrei ja Ella olid aktiivsed eestlaste ringkonnas. Nad aitasid ehitada Eesti kodu ja kirikut siin ja keskust Missionis. Andrei ehitas suvekodu Point Robertsis, kus paljudel sõpradel olid suvituspaigad. See rand on tänaseni nagu tükike Lääne-Eesti rannast. Iga kord kui päike loojus Vaikse ookeani taha võis mõelda, et varsti algab kodu Eestis hommik.

Kallid leinajad, iga lahkumine on kurb, kuid siiski lootusrikas. See kõneleb meie elu kaduvusest. See päev kõneleb sellest, et me kõik jõuame kord igaviku rannale. Sõbrad, kui me vaatame päikeseloojangut siin maisuses, siis teadkem, et igaviku rannal on päikesetõus! Eluküünalt ei kustutata mitte sellepärast, et saabunud on südaöö. Eluküünal kustutatakse, sest alanud on igavene hommik.

Jeesus ütleb: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid.“ Jh 14:1-2

Kallid leinajad, meie näeme Ella elu loojangu valguses, tema ja teised eele läinud näevad seda igavese hommiku valguses!

Hüvasti, kallis Ella Emmeline!

Ella Emmeline Mirki viimne teekond

Pastor Joosep Tammo Ella Emmeline Mirki muldasängitamisel

Pühapäev 6. märts 2011.a.

"Pimedusest tõuseb õiglastele valgus,

armuline ja halastav ja õige."

Ps 112:4

Alguspalve teeb Thomas Kirves

Jumalateenistuse alguseks laulab kogudus "Jumal, suur oled Sa..." ja "Kui kaunis on Sind ülista..." Pühakirja loeb ja alguspalve teeb Thomas Kirves. Seejärel lauldakse ühiselt "Õed, vennad, ühel meelel..." Tunnistab Erich Tõkke, kes räärgib praktilise ja sügava usu tähtsusest. lauldakse "Jeesus, peab üksi mu südame saama..." Ohvrilauluks kõlab "Jeesus, väärt küll oled Sa..."

Erich Tõkke tunnistab

Pastor Joosep Tammo kõneleb täna arukast ja rumalast majaehitajast (Mt 7:21-27):

Ükski teine küsimus pole inimesi nii puudutanud kui see: "Kas ja millistel tingimustel me saame Taevariiki?" Autoriteetselt saab sellele küsimusele vastada vaid Jeesus Kristus. Tema on meie valgus nii elus, elu õhtul kui igavesel hommikul.

Ta jutustab meile lihtsa ja arusaadava pildi kahest majaehitajast ja küsib: oled sa arukas või rumal majaehitaja? On su usuhoonel kindel alus? Elutormid, mis meid varem või hiljem tabavad, teevad nagunii meie tegeliku olukorra avalikuks.

Üldiselt me vastame, et Jeesus Kristus on meie usuhoone nurgakivi. Jeesus aga näitab meile võimalikke eluhoone nõrkusi ja tugevusi.

Esiteks on oluline Jumala tahtmise tundmine. Paulus ütleb, et usk tuleb kuuldust. Mäejutluses kuuldu annab meile väga selged juhised ja mõõdupuud. Jeesus kutsub meid elama Jumala lastena oma Taevase Isa vääriliselt. Ta annab meile konkreetsed ja samas väga kõrged eesmärgid.

Teiseks Ta ütleb, et me peame elama ka Jumala tahtele vastavat elu: "Mitte igaüks, kes mulle ütleb: "Issand, Issand!" ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu isa tahtmist, kes on taevas!" s. 21

Kolmandaks ütleb Jeesus, et mitte ainult sõnad ja teod, vaid ka õiged motiivid on olulised, sest paljud ütlevad viimsel kohtupäeval: "Kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: "Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtused!" s.22-23

Palvetagem, et meie elu oleks kindlalt rajatud Jeesuse Kristuse õpetusele ja täidetud Tema pühast ja ennastohverdavast armastusest! Siin peitub lõpuks ka erinevus vundamendi ja fundamentalismi vahel. Fundamentaliste iseloomustavad enamasti tunnustustväärivad ja kaunid õpetused, kuid nende õpetuste ellurakendamine ei vasta Mäejutluse vaimule. Me vajame sügavat ja isiklikku palveelu ja osadust oma Issandaga, et elada armastuses ning pühaduses! Algav paastuaeg on suur võimalus oma vaimulikku elu taas süvendada, et meid ei leitaks katsumise päeval kerge olevat.

Ühiselt lauldakse "On armastus, mis pühitseb..." Võetakse osa Issanda surma mälestusest, palvetatakse ja lõpetatakse lauluga: "Oh tulge, vennad õed..."

On hea jumalateenistuse lõpus pigistada õe ja venna kätt ja usaldada üksteist Issanda hoolde.

Õhtul oleme proua Juta Kitchingu külalised

Proua Juta Kitching

Lahke perenaine on valmistanud maitsva õhtulaua

Selle kodu kass, kes on tutvunud kõigi külalistega,otsustab lõpuks puhata ja

lisada vestlusringi oma vaikse rahuoleva nurrumise.