Aeg lendab otsekui linnutiivul nii siin- kui sealpool maakera. Alles oli aasta algus ja teadmine, et aega on jäänud veel veidi enam kui pool aastat. Kõik see aga möödus kui unenägu. Korraga oli käes hetk istuda veel koos oma lähedastega koduaias,
ning seejärel sai juba võetud üle teatepulk Tallinna Lennart Meri nimelises lennujaamas, kui tohtisime tervitada rõõmsalt kodumaale jõudnuid- Aime ja Joosep Tammot.
Järgmisel varahommikul jätsime samas hüvasti oma lähedaste ning Oleviste vanempastori Siim Teekeliga ning lend võis alata. Tore oli, et esimesel lennul võisime olla saatjateks Meelis Kibuspuu perekonnale (või oli see vastupidi?), kes Amsterdamist edasi USA-sse lendasid.
Kas pole elu kummaline? Kell 1.15 p.m. stardid sa kohaliku aja järgi Amsterdamist, kell 2.10 p.m. samal päeval oled sa juba teisel pool maakera... Mõned toimetused immigratsiooniametis ning seejärel võime rõõmsalt tervitada kannatlikku ootajat v.Peter Lepikut, kes oma sihvaka olemisega lennujaamaski hästi silma hakkab.
Veel veidi ning siseneme oma tulevase kodusse, mille teeb koheselt hulga kodusemaks armsate õdede-vendade lahke ja armastav olemine.
Järgmisel, meie esimesel hommikul Kanadas on aega juba ka välja vaadata. Kella poole 7 paiku on pilt aknast esialgu ähmane:
Aga läheb mööda vaevalt 2 tundi ning silmapiir muutub juba palju selgemaks:
Ning mis kaunis on kõik silmatav siis, kui veel hämarduma hakkab!
Selleks et näha selle maailma muutlikkust, ei pea isegi mitte toast lahkuma. Veidi kannatust, veidi harjutamist magamisega eestimaa päevas, ning kella 5 paiku hommikul kohaliku aja järgi võib nautida sellist vaadet:
Jah, kaunis on see Looja kätetöö! Mäletan, et kui mu isa Arvo Kajaste 1987.aastal sellest maailma nurgast tagasi koju jõudis, ütles ta, et kaunimat paika tema näinud ei ole.
Muidugi ei olnud ei tookord ega ole ka nüüd ainukeseks silmailuks mitte üksnes mäed, ega meri, ega linn, vaid kõike seda kaunistab oma erakordses võluvuses siinsete jumalalaste siiras ja südamlik olemine. Just see teeb, et varsti võid sa ennast tõepoolest otsekui kodus tunda.
Tänu olgu Jumalale Tema äraarvamatu kalli anni- armastuse eest!