Pühapäev, 27. veebruar 2011.a.

"Issand on mu karjane,

mul pole millestki puudust."

Ps 23:1

Iga pühapäeval on oma eellugu. Seekord algas see juba laupäeva õhtul. Aime Tammo oli kutsunud oma juurde kohvile nooremad koguduse liikmed. Pastor Joosep Tammo tegi ettekande teemal: "Tee metafoor kirjanduses, filosoofias ja religioonis." Seejärel vahetati mõtteid erinevate vaimulike küsimuste üle.

Andres Kirves ja Peter Lepik

Perekond Rebane ja Anne Lepik

Pühapäeva hommik saabus 10 cm lumega. See on niisiis siinmail "neljas talv".

Pastor Joosep Tammo lükkab lume kokku,

et koguduse liikmed kiriku uksest kuiva jalaga sisse saaksid.

Kogudus laulab alguseks "Püha vaikne rahu..." ja "Suur on Su ustavus..." Alguspalve teeb Anne Lepik. Seejärel lauldakse "Oh tule meie keskele..." ning Aime Tammo loeb kaks Juhan Liivi luuletust - "Mai hommik..." ja "Helin". Kogudus laulab "Kelle päralt minu elu..." Pannakse kokku ohver ning lauldakse taas "Võta Päästja juurde jääda..." ning "Rohkem korraga ei maksa võtta..."

Anne Lepik loeb algussõna ja palvetab

Aime Tammo loeb luuletusi

Pastor Joosep Tammo jutlustab

Ta loeb jutluse aluseks Mt 6:24-34. Teemaks on "Otsige esiti Jumala riiki!"

Jeesus räägib meile lindudest taeva all, kes ei külva ega lõika ega kogu aitadesse. Ta räägib liiliatest väljal, kes ei näe vaeva ega ketra, kuid kelle ilu ületab kuningas Saalomoni rõivaste ilu kogu selle hiilguses. Ta ütleb: "Ärge muretsege!"

See sõnum võib tunduda eluvõõrana. Ometi ei vastanda Jeesus siin praktilist elukäsitlust Taevariigi hiilgusele. Eks ole ju 5 Ms 8:18 öeldud: "Tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud." Apostel Paulus ütleb 2 Ts 3:10 "Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!" Jeesus, kes ise oli ligi 15 aastat puusepana elatist teeninud ütleb meile: "Ärge muretsege!"

"Pange tähele taeva linde!" Tõstke oma pead ja avardage oma horisonti. See on parim vastumürk hirmudele ja kartustele, mis päevast päeva põue poevad.

"Pange tähele lilli väljal!" Usust lähtuv elu ei kanna meid ainult kõrgustesse. See suunab meie pilgu ka sellele, mis jääb meie maise elu teele. Kontakt maistel väljadel kasvava iluga ei ole vastuolus vaimsete kõrgustega. Vastupidi, kuigi maine ilu on kaduv, kõneleb see Jumala armastusest ja hoolitsusest. "Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?" Armastav Jumal tahab meile kinkida lõpuks igavese elu. Tuleb aeg, kus me jätame selle maailma avarused ja väljade ilu seljataha. Tuleb aeg, kus me ei tööta enam. Tuleb aeg, kui riided meie taevastel ihudel on kaunimad liiliate särast.

Milline rändur suurendaks oma varandust enne eesmärgile jõudmist? Sellepärast "Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!"

Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt "Nüüd Päästja juurde jäägem..."

Kell 13:00 algab Eesti Kodus

Eesti Vabariigi 93. aastapäevale pühendatud aktus

Ainu Uus ja Aime Tammo

Eesti Vabariigi aukonsul Harry Jaako

Eesti Seltsi segakoor

Rahvatantsuansambel Kilplased

Eesti Vabariigi 93. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus

"Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,

rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks."

Ps 33:12

Pastor Joosep Tammo, Vello Püss ja õpetaja Walter Johanson

24. veebruaril kell 11:00 kogunesid Ühendatud Eesti baptisti Kirikusse ka E.E.L.K. Peetri Koguduse ja Eesti Apostelliku Õigeusu Koguduse liikmed, et tähistada Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tänujumalateenistusega.

Alguseks lauldi üheskoos "Oh võtke Jumalat..." Seejärel luges 124. Taaveti laulu Õigeusu Koguduse esindaja Vello Püss. Lauldi "Taevane Isa, kuule mu palvet..." ning alguspalve tegi pastor Joosep Tammo. Pärast ühislaulu "Hoia Jumal Eestist..." viis õpetaja Walter Johanson läbi Eesti kaitsmisel langenute mälestuse ning ühtlasi mälestati ka Haapsalu Väikelaste Hooldekodus hukkunuid. Seejärel lauldi: "Jeesus meie eel..."

Nüüd ütlesid kõigi kolme koguduse esindajad oma koguduste teated. Lauldi "Sa rändur ära karda..." , mille ajal pandi kokku annetus Eesti Kaitseväe Taastusravi haigla jaoks.

Jutlustas pastor Joosep Tammo.

Vello Püss loeb 124. Taaveti laulu

Õpetaja Walter Johanson viib läbi langenute mälestushetke

Jutlustab pastor Joosep Tammo

Iseseisev Eesti Vabariik on mitmekordne ime. Igal imel on oma vaimulik tagamaa. Kui Jumal ilmutas teisel korral end Salomonile, siis ta ütles: " Ja kui siis mu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa." 2 Aja 7:14

Esimene ime oli see, kui aastasadu võõraste võimude poolt valitsetud ja rõhutud rahvas kuulutas 23. veebruaril 1918.a. Pärnu Endla teatri rõdult välja iseseisva Eesti Vabariigi. Iseseisvusmanifest lõppes sõnadega: ""Su üle Jumal valvaku, mu armas Isamaa! Ta olgu Sinu kaitseja ja võtku rohkelt õnnista, mis iial ette võtad Sa, mu kallis Isamaa!" Elagu iseseisev demokraatiline Eesti Vabariik! Elagu rahvaste rahu!"" Aga rahu ei saabunud. Mõne päeva pärast okupeerisid meid sakslased, nende lahkudes tungisid meie maale punased hordid Idast. Me vajasime Jumala kaitset rohkem kui miskit muud. Pärast ränka võitlust saabus 2. veebruaril 1920. aastal kauaoodatud rahu.

Sellel imel oli oma vaimne vundament. Me ei tohi unustada, et enamus rahvusliku ärkamise tegelasi olid pärit vennastekoguduse tegelaste perekondadest, kodudest, kus Piibel, karsked eluviisid ja haridus olid au sees.

Me ei tohi unustada ka seda, et Eesti Õigeusu Kirik andis läbi Riia Vaimuliku seminari ligi 1000 haritlast ja riigitegelast. Tuntuimad neist on president Konstantin Päts ja sõjaväegede ülemjuhataja Johann Laidoner ning Jaan Poska.

Kuid jõukuse ja enesekindluse kasvades hakkasid meie riigitegelased oma avalikes sõnavõttudes enne II Maailmasõda üha enam toonitama: "Me oleme oma vabaduse eesti jonni ja vägeva käega kätte võitnud." See enesekindlus maksis kätte. Vaimsed alused murenesid. Vasakpoolne intelligents vaatas üha enam bolševistliku Venemaa poole. 1940 aastal kaotasime vabaduse. Okupatsioon järgnes okupatsioonile. Paljud kaotasid elu ja kodumaa. Sellel raskel ajal jäi loota vaid Jumala peale.

Teine ime on Eesti taasiseseisvumine 20 aastat tagasi. Kuid ka sellel imel oli oma vaimne tagapõhi ja eelmäng. Seekord meenutagem ühe teise rahva esindajat, kelle 100. sünnipäeva kogu maailm 6. veebruaril käesoleval aastal tähistas, s.o. Ameerika Ühendriikide presidenti Ronald Reaganit. Oma esimesel valitsusaastal 7. juunil 1981. aastal kohtus ta Ida-Euroopast pärit paavst Johannes Paulus II-ga. Ronald Reagan kirjutab oma mälestustes: " Me mõlemad tundsime, et Jaltas oli tehtud viga ja midagi pidi ette võtma." Esimene asi, mis andis ette võtta, oli asjade nimetamine õigete nimedega. Ta nimetas Nõukogude Liitu esimest korda kurjuse impeeriumiks. See ei olnud poliitiline, vaid vaimne kategooria. Samas alustas ta nn. "reganistlike lugemistega". See oli regulaarse piiblilugemise kampaania. Vaimne kindlameelsus, mida Ronald Reagan ammutas Piiblist, viis lõpuks Nõukogude Liidu sulani ja lagunemiseni. Nii kujunes tema ja poolakast paavst oluliseks taustajõuks meiegi taasiseseivumise eelduste kujunemisel.

Täna on Ronald Reagani muuseumis ta töölaual avatud ema Piibel kirjakohast, mille alguses lugesime: " Ja kui siis mu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa."

Täna me ootame kolmandat imet. Ühest küljest oleme me lühikese ajaga saavutanud palju imetlusväärset. Meie riik on tugevam kui kunagi varem. Meil on suurepärased liitlased. Meil on väga hea haridussüsteem. Meil on rikkalik kultuurielu. Kõige selle eest peaksime Jumalat tänama! Kuid meil on, mille pärast paastuda ja palvetada! Me vajame vaimse uuenemise imet. Nagu Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oma aastapäevakõnes ütles: Me vajame rohkem sallivust ja hoolivust, uut ja paremat elukvaliteeti.

Pärast taasiseseisvumist libisesime me rahvana nagu iseenesest mõistetavalt kommunistliku ikke alt kommertsialistliku ikke alla. Teoreetiline materialism asendus praktilise materialismiga. Tagajärjed on kibedad. Meil puudub rahvana jätkusuutlikkus. Käärid rikaste ja vaeste vahel kasvavad. Me oleme alkoholi tarbimise poolest maailmas kuuendal kohal ja enesetappude poolest Euroopas esirinnas. Noored ja haritlased lahkuvad maalt! Kuid need on vaid sümptomid, kõige selle taga haigutab vaimne pimedus, jumalatus, esivanemate poolt õpetatud traditsioonide ja väärtuste jalge alla tallamine. Kui me ei suuda iseennast leida ja kõigele sellele vastu hakata, tulevad ühel päeval võõrad ja me kaotame kõik saavutatu. Me vajame Jumala tervendavat imet, et rajada vaba Eesti kodu kindlale alusele. Otsigem siis Jumala palet ja Tema tahet iseenda, oma pere ja rahva elus!

Pärast lõpupalvet lauldi ühiselt: "Su nimi on hädas mu abi..." Õpetaja Walter Johanson andis õnnistuse. Lõpetati Eesti Vabariigi hümniga.

Lõpuks kõlas Eesti Vabariigi hümn

Hommik jätkus kohvijoomise ja rahvuslike laulude laulmisega kiriku allsaalis

Elagu ja õitsegu Eesti Vabariik veel kaua!

Pühapäev, 20. veebruar 2011.a.

"Halastaja ja armuline on Issand,

pikameelega ja rikas heldusest."

Ps 103:8

Pühapäev ei alga pühapäeva hommikul ega ka laupäeva õhtul, vaid selleks valmistutakse kogu nädala. Meie koguneme igal neljapäeva hommikul piiblitundi. Seekord lõpetasime Jaakobi elu vaatluse. Järgmine kord räägime Joosepi isikust Vanas Testamendis.

Piiblitund

On erakordne, kui saad pühapäevaks valmistuda laupäeva õhtul vaimulikku kontserti kuulates.

Seekord oli selleks Bachi missa B minor ettekantuna Vancouveri sümfoonia orkestri ja koori poolt

UBC Chan tsentrumis

Pühapäeva hommik oli päikseline ja karge

Algussõna ja palve tegi Jaan Lepik

Alguslauluks kõlasid "Isa taevas, me austame Sind..." ja "Jumal õnnista me hingi..." Sõna luges ja palvetas vend Jaan Lepik. Seejärel lauldi "Luba, Jeesus, vaikne tund..." Tunnistas vend Erich Tõkke. Ta kõneles Jeesuse sõnadest: "Ärge muretsege!" Seejärel õnnitles pastor aasta võrra vanemaks saamise puhul koguduse nimel Rita ja Richard Keldrit. Neile lauldi "Mind kanna Sa..." Pärast teateid pandi kokku ohver ning lauldi "Jeesusele tahan tuua..." ja "See on mu soov ning iga päev mu palve..."

Orelil mängis Thomas Kirves

Tunnistas Erich Tõkke

Pastor Joosep Tammo jutlustas Jeesuse sõnadest: "Teie olge täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mtt 5:38-48)

Möödunud pühapäeval kõneles Jeesus meie vastu sõnadega: "Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!" Täna Ta läheb sammu kaugemale: "Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb... Te olete kuulnud, et on öeldud: "Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks..."

Kui me neid sõnu käsitleksime välise seaduskoodeksina, siis satuksime ületamatutesse raskustesse. Kas meil on õigust jätta oma perekonda, kaasinimesi ja rahvast võidutseva kurjuse meelevalda? Kui me vaatame neid sõnu aga üleskutsena oma südamehoiakut, oma meelsust konfliktide lahendamisel muuta, siis on kõik selge. Jeesus ütleb siin meile: te suudate palju enam, kui olemasolevad seadused teilt ootavad!

Jeesus kutsub meid olema täiuslikud nagu meie Taevane Isa on täiuslik! Iga katse tavapärasest õiglustundest halastuse ja armastuse vaimus edasi minna teeb meid Taevase Isaga sarnasemaks. "Olge armulised, nagu teie Isa taevas on armuline!" Lk 3:36 või nagu Jaakobus ütleb: "Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemale." Jak 2:13

Sellepärast õpetas Jeesus meid Meie Isa palves paluma: "Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele."

Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt "Me Jumal on see varjupaik..."

Pühapäev, 20. veebruar 2011.a.

Vanade külastus. 15.02.2011.

Vihmane teisipäev Westminster House hooldekodus

15.02.2012. a.

Tänu Tiiu Jäägerile oleme kohale jõudnud.

Selles hooldekodus elab 120 vana. Siin on enamasti üheinimese toad, kuid on ka kahe ja isegi kolme toalisi elamisi. Ühetoaline koht maksab kuus u. 3000 Kanada dollarit.

Erna Truu elab selleks, et kosuda, mõned nädalad siin.

Erna Truu (86 a.), Tiiu Jääger, Johanna-Vilhelmine Lepik (97 a.) ja Aime Tammo

Hooldekodu fuajee

Hooldekodu palveruum

Seltskonnaruum pärast valentini päeva

Valgust ja rõõmsaid värve jätkub rikkalikult

Lõunasöögi ootel

Kolmekäiguline lõunasöök kahe prae ja kolme magustoidu valikuga maitseb kõigile väga hästi.

Siin võib tõesti rahul olla, aga süda tahab ikka oma korterisse.

Loeme sõna, laulame ja palvetame ning läheme Erna Truu juurest paar maja edasi, kus elab kahetoalises koerteris Johanna-Vilhelmine Lepik.

Pilt Saaremaa kodus Vanamõisas tuletab meelde lapsepõlve

Õde Lepik tõstab kapist välja kuldsed teetassid ja kallab ise tee välja.

Meega tee maitseb ja teeb südame soojaks.

Perenaine pole unustanud ka šokolaadi lauale panemast.

Pastor Joosep Tammo seletab pisut veel üht Vana Testamendi rasket kirjakohta.

Ollakse palves ja minnakse taas teele.