Pühapäev, 10.aprill 2011.a.

"Ma ootan Issandat, mu hing ootab,

ja ma loodan tema sõna peale."

Ps 130:5

Kevad ehib Vancouverit õieiluga

Reedel külastas pastor J.Tammo vend Andres Rebast Põhja -Vancouveris Lions Gates Hospidalis, kus vend töötab haiglakaplanina. Oli hea kuulda, et vend on leidnud siin oma kutsumuse ja võimaluse aidata abivajajaid ning tunnistada Issandast.

Haiglakaplan Andres Rebane oma töökabinetis

Andres Rebane ja Joosep Tammo haiglakabelis

Reede õhtul toimus perekond Tammode juures järjekordne "noorte" piiblitund. Teemaks: "Mis keeles räägib Piibel?"

Pilt kodusest piiblitunnist

Villi tütrega

Laupäeva hommikul külastasid Aime ja Joosep Tammo Vinkide kodu.

Pühapäev algas taas vihmaselt, kuid kevadist südamesoojust jätkus ka seekord Ühendatud Baptistikoguduse kirikusse.

Alguseks lauldi "Püha vaikne rahu..." ja "Sind lauluga kiidame..." Seejärel tegi alguspalve Jaan Lepik. Järgnes ühislaul: "Mina usun..." Kodu-Eestist tervitas Jaan Puusaag. Lauldi "Sind armastan Jeesus...", "Mu Jeesus, mu Päästja nii auline on...", "Su nimi on hädas mu abi..." ning pandi kokku ohver Jumalariigi töö kasuks.

Anni Lepik koos poja Jaan Lepikuga.

Rosette Stamm, Jaan Puusaag ja Erich Tõkke

Pastor Joosep Tammo jutlustas "Oleviku usust..." Jh 11:20-27

Möödunud pühapäeval me kuulsime sündinud pimeda tervendamisest. Enne selle ime toimumist esitasid jüngrid Jeesusele küsimuse: miks see inimene on pimedalt sündinud? Jeesus aga suunas nende pilgud "miks" küsimustelt Jumala võimalustele. Tänases evangeeliumis kõlab see "miks" küsimus Marta suust etteheitena: "Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud." Järgnev vestlus toob esile meiegi usu probleemid. Vahel me oleme mineviku usku. Issand, kui Sa oleksid varem tulnud, siis asjad oleksid lahenenud, aga nüüd pole midagi võimalik enam teha. Vahel me oleme tuleviku usku. Viimsel päeval lahenevad lõpuks kõik probleemid, aga praegu on see võimatu. Jeesus aga otsib oleviku usku. Ta elab kaasa meie rõõme ja leinasid. Ta ärritub meie uskmatusest ja nutab koos meiega. Ta on nagu arst, kes ise on haavatud, kuid ikkagi aitab abivajajaid.

Ime sünnib, Laatsarus äratatakse üles. Sellest imest räägib rahvahulk Palmipuudepühal, kui hüütakse: "Hosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Iisraeli Kuningas!" Kuid alles ülestõusmise hommikul omandab see ime meie kõigi jaoks isikliku ja olevikulise tähenduse. Siit alates me mõistame Jeesuse sõnu: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb."

Kallid õed ja vennad, oleviku usk on usk ülestõusmisse! Me elame ja sureme surmatantsu keerus, kuid tänu haavatud arstile - Jeesusele Kristusele - on meie elu võit surma üle. Selles usus jätkame maist teekonda, kuni paistab igavene hommik! Selles usus lahkume me Laatsaruse haualt, et kõndida igavese elu teed.

Pärast lõpupalvet lauldakse "Jumala Poeg, kel nimeks Jeesus..."