„Sest Jumala seest ja Tema läbi ja Tema poole on kõik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.“ Ro.11:36 Pühapäev, 21.august ja eelnenud nädal

Tänast jumalateenistust kaunistab Thomas Kirvese orelimäng. Laulame avalauluks „Oh võtkem Jumalat“, selle järgi laulu „Kuningas ja Päästja“.

Pühakirja loeb ja palvele juhatab meid õ.Leida Rei, mille järel laulame koos “Mu süda leidis endale ”. 

Vaimulikku sõna jagab v. Erich Tõkke Kol.3:12-17 põhjal. Ta rõhutab andestuse, armastuse ja Kristuse sõna tähtsust. „Ja kõik, mida te iganes teete sõnaga või tööga, seda tehke kõik Issanda Jeesuse nimel, tänades Jumalat Isa tema läbi!“

Laulame veel „Kõik ma annan Jeesusele“, ohrilauluna „Saada, Issand, nüüd Kolgatalt“ ning „Mu Jeesus elab veel”. Pastori jutlus uurib apostel Pauluse sõnadele Ro.11:33-36 salmides toetudes, kui palju me ikka Jumalat tunneme ja milline peaks sellest lähtuvalt oleme meie suhtumine Jumalasse. Teenistus lõpeb lauluga "„Kiida Jeesust mu hing“.

Peale seda oleme kutsutud lõunastama koos Peter ja Anne Lepiku ning Peteri ema Johannaga.

Seejärel külastame hooldekodus pr.Valli Treikelderit. Anne sõnul on tänane pühapäev selle suve soojem.

Aga nüüd eelneva nädala sündmuste juurde...

Kolmapäeval käisime Tiiu Jäägeri ja ta kahe tütretütre- Ashley ja Abbey´ga mustikal.

Neljapäeval seadsime juba hommikul vara oma sammud Willingtoni kiriku juurde, kus tänu õ.Rosette Stammile tohtisime liituda sealse seniooride grupiga sõiduks Victoriasse Vancouveri saarele. Juba meresõit üksi oli kaunis! Hommikupoolik  oli küll pilves, aga keskpäevaks klaaris ära ja Victorias oli ilm juba väga ilus.

Christ Church Cathedral Victorias

Olime linnas 3 tundi, uudistamise kaunist ümbrust, Christ Church katedraali ning valitsushoonet.

Kõiksugu toredaid inimesi liikus ringi!

Saime elus esimest korda ka ehtsa koolibussiga sõita! 

Tagasi koju jõudsime kella 8 paiku. Ilus päev oli.

Laupäeval möödus esimene kuu meie siiasaabumisest, ning otsekui sellega seoses saabus kodumaalt kaunis kingitus. Nimelt oli Kaarli uuest kodust saadetud meile temast pilte, ja kaks neist näitasid, kui hoolega ta käitub nende fotodega, mis meist võetud ja talle saadetud said...

Meite poja vaatab pilte kaugelviibivatest vanematest.

Paistab et on südamelähedased!

Ilm on selle suve soojem ja nõnda läksime Deer Lake´i Village Museum´i kaema. See on üpris tore vanade hoonetega vabaõhumuuseum, milles avaneb tõetruu pilt aegadetagusest maailmast.

kohalik barber shop

pank paistis tänase päevani töötavat!

vaat see asi vajab lähemat uurimist!

see klaver mängis päris omapäi... aga hästi mängis!

...sai ka veidi veel koolis käidud, õpetaja polnud minuga vast päris rahul- selline pikk kepp oli käen!

Vaatasime ka veel tolleaegses kinos Charlie Chaplini filmi, uudistasime sepikoda, panka, kooli jne.

Õhtul viimased päikeselised tunnid möödusid aga mööda mere äärt jalutadest. Võrratu ilus õhtu!

„Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi.“1.Jh.3:1 Pühapäev, 14.august ja sellele eelnenud päevad

Esmaspäev algas mustikakorjamisega Hanna ja Hugo Liiva naaberfarmis, seda tänu Aino Uusi ettevõtlikkusele. Põnev oli korjata ja süüa nõnda uskumatult suuri marju!

Teisipäeval külastasime v.Artur Proosi, keda mustikad paistsid rõõmustavat üsna samapalju kui meid.


Kolmapäeval viis õ.Aino Uus meid siinsesse IKEA mööblikaubamajja, kus ta kostitas meid maitsva hommikusöögiga ning varustas mitme tarvilise asjaga.

Reedel käisime Alice Nõmmega vaatamas ta abikaasat Valdurit Burnaby haiglas. Meil oli hea meel näha naeratust venna näol ja sära ta silmades. Ei ta kurtnud, ei ta nurisenud. Üks rõõmus ja tänulik süda.

Laupäevasel jalutuskäigul Vancouveris

Ka need peaaegu et mängulaevukesed aitavad inimesi ühelt kaldalt teisele jõuda  

Vee äärde rannapromenaadile mahub nii jooksjaid kui muusikuid-

polegi varem juhtnud rannas harfi nägema!

Küll need laevad võivad olla romantilised!

Mõned punased mehikesed ei teinud uudistajatest suurt

välja- jo nad soovisid ükspäinis mediteerida...

Põhja-Vancouver, vaid mõnekümne (või mõnesaja?) linnutiivalöögi kaugusel

Laupäeval tegime pikema jalutuskäigu, kõndides Granville avenüüd pidi kuni mereni ning sealt mööda ranna-äärt Stanley pargini, sealt omakorda ikka mere ääres kuni Canada Place-ni välja. Küll oli kaunis ilma ja pilkupüüdev loodusrikas linn! 

Pühapäeva hommikul teenis organistina õde Erli Lepik. Avalauluks kõlas „Võtkem Jumalale laulda“, seejärel “Armastus iial ei väsi”. Avapalvesse juhatas pastor, kes luges Jh.17:1-6 Jeesuse palvest, kus ilmekalt väljendub Issanda armastus oma järgijate vastu. Laulu „Nüüd paistab õnnepäikene” järel oli meil eriosa, sest järgmisel laupäeval, 19.augustil tähistavad oma kuldpulmapäeva Heldur ja Tiiu Jääger.

Vend Villi Vink tegi tagasivaate minevikku ning laulatuspäeva kuupäevadesse, millega ajaloohämarustes veidi segadust oli. Ta meenutas, et Jäägerite pulmad olid ainukesed täisformaadis pulmad meie koguduse ajaloos, kuna kiriku ruumides peeti nii laulatus kui pulmapidu. Pastor meenutas abielu koostöö ilu nõnda nagu see paistab välja Oleviste kiriku altarimaalilt ning tõi vastuse küsimusele, kas noor armastus on ikka see kõige ilusam armastus.

Eriosa lõppes õnnistuspalve ja v.Johannes Eenjärve poolt deklameeritud Peeter Singi luuletusega. Ohvrilauluks laulsime „Usaldan end Sulle“ ning pärast ohvritänu „Las Jumal seada“.

 Heldur ja Tiiu Jääger, kel 19.augustil möödub 50 kuldset aastat pulmapäevast.

Jutluse teemaks oli õnn, rõõm ja tänu ning selle taustaks omakorda kirjeldus, mida apostel Paulus kasutab Makedoonia koguduste iseloomustamiseks 2.Kor.8:1-6. Hea on küsida eneselt: "Olen ma valmis tooma Jumalale tänu kõige eest, mis Tema mulle teinud on?" Kuid veelgi vajalikum on küsida: "Olen's mina selline inimene, kes on kõige eest alati tänulik?"

Jumalateenistus lõppes lauluga "Nüüd Päästja juurde jäägem...". Kogudust on tervitanud perekond Leinuselt, kes käisid ära Nordcapil; Herman Mäemets Kuressaarest, Paul Gill Mustveest ning hiljuti 95-aastaseks saanud Valdeko Kangro.

Kokku jäi veel koguduse juhatus.

Koguduse juhatuse esimees v.Peter Lepik.

Palgiparvetus Frasieri harujõel. 

Villi ja Viive Vink viisid meid sel päeval veel nii lõunale kui jalutuskäigule Fraiseri jõe haru äärde.

Mis muud võime öelda kui et hinge täidab tänu kõigi armsate sõprade ning kõige eest, mida nende nädalate jooksul kogenud oleme!

Kas pole nii, et üks eestimaine Hiiumaa lilleke sobib üpris hästi siia Kanada õite vahele?

„Vaata, ma olen su ette seadnud avatud ukse ning keegi ei suuda seda sulgeda...“ Pühapäev, 7.august ja eelneva nädala uudised.

Teisipäeval viis Astrid Kirves meid Lynn Canyon´i loodusparki jalutama,

kus saime proovida rippsilla kandevõimet ning imetleda vihmametsade ürgset loodust.

Astrid ja Varje 48 meetri pikkusel rippsillal 

Vana puu küll, aga kõrv on endiselt kikkis!

Vanad kännud on teinekord palju ilmekamad kui noored puud!

Õhtul tegime külaskäigu Rosete Stammi poole.

Kolmapäeval veetsime õige mitu tundi Liidia Naano kaunis kodus

ning ühtlasi saime osa ka Johannes Eenjärve mahedast huumorist.

Loodusehtes hotell "Sylvia"

Reedel kohtusime Johannes Eenjärvega Sylvia hotelli restoranis, mille järel tutvusime English Bay rannaga ning seejärel uudistasime v.Eenjärve eluaset ning sealt avanevat kaunist vaadet.

Õhtul aga nautisime veel Vancouveri ilu päikseloojangu värvides.

Selline on vaade Johannes Eenjärve koduaknast 

Õhtune lummav Vancouver

Oh kaunis hetk, sa viibi veel!

Laupäeva õhtupoolikul viisid Thomas ja Astrid Kirves meid Kitselano rannale vaatama saluudivõistlust.

Peter ja Anne Lepik olid meile seal kohad juba ära ´broneerinud´. Miks?

Sest rand oli rahvast tulvil juba kella 7 paiku paiku ning inimesi tuli aina juurde.

Huvitav on see, et rannas on akolholi kasutamine keelatud ning politsei käib ja kontrollib ning leitu saab maha kallatud. Oh et selline kord saaks ometi kord ka Eestimaal valitsema!

Fireworks algab kell 22 ja kestab umbes 25 minutit ning on, mida nautida! Mõtlen, et kogu Vancouver on nõnda üpris väärikalt meie koguduse armsa venna Valdur Nõmme 97.sünnipäeva tähistamas, sest just täna see tähtis päev ta elus on, ehkki et vend ise viibib ikka veel haiglavoodis. Aga me teame, et Jumal on ka seal tema kõrval.   

Ning pühapäev on taas käes! Hommikul võtavad meid auto pääle Villi ja Viive Vink. Teenistus algab tänase organisti vend Thomas Kirvese poolt mängitud lauluviisiga „Suur on Su ustavus“, mille sõnad on ju ise nagu üks sügav jutlus. Avalauludena laulame „Sinu nimel, armas Jeesus“ ning „Truu ja ustav on see sõna“. Pühakirja loeb ja alguspalve peab õde Tiiu Jääger Mt.11:28-29. Ta toob esile, et igapäevaelus võib meil olla raskusi, kuid meil võib olla ka rahu igas olukorras, kui usaldame Jeesust. Seejärel laulame  „Tänu, Issand, tänu Sulle“, mille järel jagab vaimuliku mõtte 2.Mo.20:2 põhjal v.Johannes Eenjärv, kes räägib Jumalast, kes tutvustab end sõnadega: „Mina olen Jumal, kes tõi teid välja orjusest“. Meie vabadus on valida, millist Jumalat me teenime. Vend Eenjärv tuletab ka meelde kõige suuremat käsku Matteuse evangeeliumist, mis kutsub meid üles armastama Issandat oma Jumalat kõigest oma hingest ja meelest ja väest. Õnnistussoovid lähevad v.Valdur Nõmmele, kel laupäeval täitus 97 eluaastat ning kes haiglas viibib, ning õ.Hanna Liivale, kel esmaspäeval sünnipäev tulemas. Ohvrilauluna kõlab „Ma tean üht ust, mis lahti on“, seejärel ohvritänu ja eestpalvete järel „Armsaim paik mul, Jeesus“.

Tänane jutlus puudutab Ilm.3:8 leiduvaid Issanda sõnu Filadelfia kogudusele: "Ma tean sinu tegusid. Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud mu sõna ega ole salanud mu nime!" Ma tean su tegusid. Öeldu annab meile vabaduse tunnetada ise omas südames, mida me sealt leiame. Kas Issanda kaasteadmine meie elust on meie südamele rõõmuks või piinaks? Avatud uks, mida keegi ei suuda sulgeda, olgu meile julgustuseks Issanda väest! Filadelfia kogudusele öeldi: ”Sul on pisut rammu!“ Kui Issand oleks olnud kindel selles, et Filadelfia kogudus suudab ise nende ees avatud ust maailma rünnakute eest lahti hoida, poleks ta neile annud ka sellist imelist lubadust- ükski ei suuda seda sulgeda. Enne Issanda surma mälestamist laulame „Minu eest Issand kannatas“ ning teenistus lõpeb lauluga „Päästja risti juurde ma“.

Enne koosolekut leiame rõõmuga, et kaua-aegne sõber Airi Vaga USA-st on külla saabunud.

Jumalateenistuse järel sõidame ühes Erich ja May Tõkkega Hanna ja Hugo Liiva poole, kus ootab kaunis sünnipäevalaud ning homne sünnipäevalaps Hanna.

Ema ja tütar- Hanna ja Debbie.

Poeg Robert on jõudnud vanaisaseisusesse.

Ilm on soe ja kaunis ning seda oskab kommenteerida oma tarmukal kombel ka kakaduu Fiibie.

Õhtul Alice´ile helistades kuuleme, et Valdur Nõmmel on veidi parem ning et ta on ka koguduse õnnitluskaardi kätte saanud ning kuulnud, et tema eest palvetatakse.

Nädal on olnud rikastav paljude uute paikade nägemise ja uute sõprade hoolitsuse näol. Tänu olgu Jumalale kõige eest!