„Vaata, ma olen su ette seadnud avatud ukse ning keegi ei suuda seda sulgeda...“ Pühapäev, 7.august ja eelneva nädala uudised.

Teisipäeval viis Astrid Kirves meid Lynn Canyon´i loodusparki jalutama,

kus saime proovida rippsilla kandevõimet ning imetleda vihmametsade ürgset loodust.

Astrid ja Varje 48 meetri pikkusel rippsillal 

Vana puu küll, aga kõrv on endiselt kikkis!

Vanad kännud on teinekord palju ilmekamad kui noored puud!

Õhtul tegime külaskäigu Rosete Stammi poole.

Kolmapäeval veetsime õige mitu tundi Liidia Naano kaunis kodus

ning ühtlasi saime osa ka Johannes Eenjärve mahedast huumorist.

Loodusehtes hotell "Sylvia"

Reedel kohtusime Johannes Eenjärvega Sylvia hotelli restoranis, mille järel tutvusime English Bay rannaga ning seejärel uudistasime v.Eenjärve eluaset ning sealt avanevat kaunist vaadet.

Õhtul aga nautisime veel Vancouveri ilu päikseloojangu värvides.

Selline on vaade Johannes Eenjärve koduaknast 

Õhtune lummav Vancouver

Oh kaunis hetk, sa viibi veel!

Laupäeva õhtupoolikul viisid Thomas ja Astrid Kirves meid Kitselano rannale vaatama saluudivõistlust.

Peter ja Anne Lepik olid meile seal kohad juba ära ´broneerinud´. Miks?

Sest rand oli rahvast tulvil juba kella 7 paiku paiku ning inimesi tuli aina juurde.

Huvitav on see, et rannas on akolholi kasutamine keelatud ning politsei käib ja kontrollib ning leitu saab maha kallatud. Oh et selline kord saaks ometi kord ka Eestimaal valitsema!

Fireworks algab kell 22 ja kestab umbes 25 minutit ning on, mida nautida! Mõtlen, et kogu Vancouver on nõnda üpris väärikalt meie koguduse armsa venna Valdur Nõmme 97.sünnipäeva tähistamas, sest just täna see tähtis päev ta elus on, ehkki et vend ise viibib ikka veel haiglavoodis. Aga me teame, et Jumal on ka seal tema kõrval.   

Ning pühapäev on taas käes! Hommikul võtavad meid auto pääle Villi ja Viive Vink. Teenistus algab tänase organisti vend Thomas Kirvese poolt mängitud lauluviisiga „Suur on Su ustavus“, mille sõnad on ju ise nagu üks sügav jutlus. Avalauludena laulame „Sinu nimel, armas Jeesus“ ning „Truu ja ustav on see sõna“. Pühakirja loeb ja alguspalve peab õde Tiiu Jääger Mt.11:28-29. Ta toob esile, et igapäevaelus võib meil olla raskusi, kuid meil võib olla ka rahu igas olukorras, kui usaldame Jeesust. Seejärel laulame  „Tänu, Issand, tänu Sulle“, mille järel jagab vaimuliku mõtte 2.Mo.20:2 põhjal v.Johannes Eenjärv, kes räägib Jumalast, kes tutvustab end sõnadega: „Mina olen Jumal, kes tõi teid välja orjusest“. Meie vabadus on valida, millist Jumalat me teenime. Vend Eenjärv tuletab ka meelde kõige suuremat käsku Matteuse evangeeliumist, mis kutsub meid üles armastama Issandat oma Jumalat kõigest oma hingest ja meelest ja väest. Õnnistussoovid lähevad v.Valdur Nõmmele, kel laupäeval täitus 97 eluaastat ning kes haiglas viibib, ning õ.Hanna Liivale, kel esmaspäeval sünnipäev tulemas. Ohvrilauluna kõlab „Ma tean üht ust, mis lahti on“, seejärel ohvritänu ja eestpalvete järel „Armsaim paik mul, Jeesus“.

Tänane jutlus puudutab Ilm.3:8 leiduvaid Issanda sõnu Filadelfia kogudusele: "Ma tean sinu tegusid. Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud mu sõna ega ole salanud mu nime!" Ma tean su tegusid. Öeldu annab meile vabaduse tunnetada ise omas südames, mida me sealt leiame. Kas Issanda kaasteadmine meie elust on meie südamele rõõmuks või piinaks? Avatud uks, mida keegi ei suuda sulgeda, olgu meile julgustuseks Issanda väest! Filadelfia kogudusele öeldi: ”Sul on pisut rammu!“ Kui Issand oleks olnud kindel selles, et Filadelfia kogudus suudab ise nende ees avatud ust maailma rünnakute eest lahti hoida, poleks ta neile annud ka sellist imelist lubadust- ükski ei suuda seda sulgeda. Enne Issanda surma mälestamist laulame „Minu eest Issand kannatas“ ning teenistus lõpeb lauluga „Päästja risti juurde ma“.

Enne koosolekut leiame rõõmuga, et kaua-aegne sõber Airi Vaga USA-st on külla saabunud.

Jumalateenistuse järel sõidame ühes Erich ja May Tõkkega Hanna ja Hugo Liiva poole, kus ootab kaunis sünnipäevalaud ning homne sünnipäevalaps Hanna.

Ema ja tütar- Hanna ja Debbie.

Poeg Robert on jõudnud vanaisaseisusesse.

Ilm on soe ja kaunis ning seda oskab kommenteerida oma tarmukal kombel ka kakaduu Fiibie.

Õhtul Alice´ile helistades kuuleme, et Valdur Nõmmel on veidi parem ning et ta on ka koguduse õnnitluskaardi kätte saanud ning kuulnud, et tema eest palvetatakse.

Nädal on olnud rikastav paljude uute paikade nägemise ja uute sõprade hoolitsuse näol. Tänu olgu Jumalale kõige eest!