21/12/2011

Novembrikuu Vancouveris, A.D.2011


Kui neljapäev, 3. november tervitab meid esmalt kauni päikesepaiste ja kirevate värvide ning


seejärel otse surnuaeda maanduva vikerkaarega...



siis järgmisel hommikul on ometi ka esimene öökülm maad võtnud... Tõeline november on käes!  


Käisime külastamas hooldekodus v.Valdur Nõmmet, kes aga ikka tänulik ja rõõmus välja näeb. Kindlasti suurelt osalt seetõttu, et ta armas ja ustav abikaasa Alice teda pea igal päeval vaatamas käib.


Mõni pildike veel Kingsway päält... 


Jah, mõni puu otse lummab oma värvipõlenguga!


Ometi on ka tumedamaid toone näha- kodutu magamas Kingsway kiriku ees...


Laupäeval oleme rõõmsad koos v.Andres Kirvesega selle üle, et vähemalt tema veel meie ainuke alla 50-aastane tegevliige olla tohib!


Pühapäev, 6.november.
"Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega..." He.4:15

Orelil teenib õ.Tiiu Jääger

Teenistus algas lauludega „Sinu nimel, armas Jeesus“ ja „Ma tõstan oma silmad”.


Õde Leida Rei luges Pühakirjast 23.Laulu ja juhatas meid alguspalvele. Laulsime veel „Truu ja ustav on see sõna“, seejärel õnnitlesime 7.novembri sünnipäevalast õ.Viive Vink´i. Ohvrilauluna kõlas "Jeesus õnnistuse andis“ ja


pärast v.Andres Kirvese ohvritänu „Usaldan end Sulle“ jutlustas Heldur Kajaste Mt.8 peatüki põhjal Jeesuse puudutusest.


Issanda surma mälestuse eel lauldi üldlauluna “Minu eest Issand kannatas” ja teenistus lõppes lauluga „Kõik kiitke Jeesust“.
 
 
Pühapäeva õhtupoolikusse mahtus veel jalutuskäik kesklinnas, mida paremini iseloomustavad küll pildid kui sõnad...


Puud hakkavad kolletama nii maa peal kui tornmajade katustel..


November käes küll, aga vesi basseinis ootab ikka ustavaid 


Klaas- ja kiviklotsid, kuid päris kaunid teised!





Kvaliteetaeg isaga- see tütreke võib end õnnelike sekka lugeda...


Pulmalistel tundus alles kui juulikuu käes olevat! 


Aga eks pildile jäämine teegi vast sooja! Tõsi- poseeriti päris päevapiltnikele, mitte mulle. 


Canada Place

Esmaspäeval, 7.11. kogunesime Viive Vink´i sünnipäevale.


Esireas vasakult: Lydia Naano, Varje, Villi ja Viive, Villi ja Lydia õde Helbe, tagareas:  
Helbe poeg Mihkel (Mike), Lydia tütar Malle, Helbe abikaasa Harri, Malle abikaasa Tommy ning Mihkli abikaasa Karin.



Sellist ilu näeb siin veel  8.novembril- kas pole suisa uskumatu?!


Kolmapäeval, 9.11 tähistasime mõnekesi tagantjärele Aino Uusi juubelit.


Neljapäeval käisin Artur Proosi vaatamas. Tee peal aga puhkas silm vaat nendel:





Pärastlõunal olime aga Villi ja Viive Vink´ide pool, kus tutvusime nii ajalooga kui nautisime pererahva aknast võluvat päikeseloojangut...


Reedel, 11.novembril käisime külas Valve ja Viljam Värtinal:


  

Ilm oli tuuline ja tänavad lausa uppusid lehtedesse


Lydia Naano on olnud meie ustav kaaslane ja vahva autojuht!


Peremees sedakord kalkunile armu ei anna!


Ka armas kirik pole oma lehesaagist ilma jäänud. Ega´s midagi- luud kätte!

Pühapäev, 13.november   „Aga Jumal, kes rikas on halastusest…” Ef.2:4

Alustasime lauludega “Jumal, Sind me kiidame” ja „Oh mis kallid annid saame“, misjärel v.Jaan Lepik juhatas meid alguspalvele Lk.10:38-42 mõtetega. 


Pärast laulu „Rasket koormat kandsin kaasas“ jagas v.Johannes Eenjärv mõtteid Martast ja Maarjast, tuues esile Pühakirjast kirjakohti L.39:5-7; Koguja 9:12 ja L.91:7. Seejärel laulsime laule „Mu Isa tõotus on kaljukindel”, ohvrilauluna “Jeesus peab üksi mu südame saama” ning „Kaugel olin oma Päästjast“. Jutlus oli Lk.15:11-24 põhjal Isa südamest. Teenistuse lõpetasime lauluga „Issand, Sind Su hale süda”.

Peale jumalateenistust toimus suures saalis vendade nõukogu koosolek...



ning õed pidasid oma "juhatuse" koosolekut armsasti ees-saalis.

Esmaspäeval, 14.11 jätkus meil kiriku juures operatsioon „mahalangenud lehed“. Jäi vaid imestada Heldur ja Tiiu Jäägeri jaksu!


2 Heldurit tööhoos..


Nagu näha, ilu meil akna taga jagub..


Tarvitseb vaid aeg-ajalt pilk üles mägede poole tõsta!


Õigesti arvate- ega meil siin televiisorit suurt pruukida ei ole vaja...





Ja ennäe- 17.novembril tuli esimest korda märga ja laia lund!


Hommikul katab maad tõsine lumi!


Üpris põhjamaine, kas pole? 





L, 19 nov. oli Peetri kirikus Valli Treikelderi ärasaatmine.



Talitust viis läbi pastor Andres Rebane.


Valli elukäiku tutvustas Anne Lepik


Forest Lawn- mitmete eestlaste viimne puhkepaik 





Pühapäev, 20.november


Hommik on põhjamaiselt karge, aga päikesepaisteline


„Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“ Mt.25:34
Surnute mälestuspüha teenistus algas lauluga “Üks riik on taevas üleval”,


mille järel luges õ.Astrid Kirves Laulust 65 ja juhatas meid palvele. Laulu „Oh tulge vennad, õed“ järel


jagas vaimuliku mõte Lk.13:22-27 põhjal v.Erich Tõkke. Laulu „Ju paistab kaugelt“ järel mälestasime sel aastal lahkunud õ.Veera Tamme ning nimetasime nende armsate nimesid, kelle surmast möödus sel aastal 5, 10, 20, 25, 30, 40 või 50 aastat. Peale laulu „Varsti kui hiilgavad tähed“ oli aga rõõmsam osa, kui saime soovida õnnistust just sel päeval 90-aastaseks saanud v.Hugo Liivale.


Hanna ja Hugo Liiva, värske uustulnuk 90-aastaste seas!


Laulude „Säravaim täht , mu koidutäht”  ja „Loojangu taga särab meil hommik“  järel pidas pastor jutluse Isa majast, ning teenistus lõppes üldlauluga „Minu kodu on seal üleval“.

Peale teenistust toimus täiskogukoosolek, kus teiste küsimuste seas moodustati ka järgmise aasta juubelikonverentsi organiseerimiskomitee:






Richard Kelder tunneb headmeelt järjekordse 90-aastase lisandumise üle!

Jumalateenistus järel sõitsime Liivade tütre Debbie poole, kuhu kogunesid mitmed sõbrad ja perekonnaliikmed rõõmustama isa Hugo Liiva 90-nda verstaposti läbimise üle:




Vana-vanaisa Hugo võib uhke olla järeltulevate põlvede üle!




Jumal lisagu ikka õnnistusi, rõõmu ja rahuolu!

Reede, 25.november tõi meile külla tütar Katre koos ta peigmehe Raul´iga.


Vancouveri lennujaam


Sealt nad tulevad- unised, aga rõõmsameelsed!





Tuntud ja tundmatud



.Tiiu Jääger oli nõnda armas ja tõi meid koduteel läbi Queen Elisabeth´i pargist, kust avanes esimene kaunis vaade linnale ja loodusele.

Meie kodus ootas Katret ees uus sõber 


Katre ja Raul


Rõõmsad vanemad


Pühapäeval, 27.11
„Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg!” Jes.5:9


Kätte on jõudnud I Advent. Seekordne teenistus algas lauludega “Issand, Su ette tuleme” ja „Sa südames nüüd pane“.


Õde Erli Lepik luges Lk.evangeeliumi 1-st peatükist ja tegi alguspalve.


Laulu “Vahid vaatke, kas te näete” järel kõneles v.Villi Vink leivast, toonitades, et Piiblis on juttu mitmesugustest leibadest, nagu näiteks laiskuse leib, leinaleib, mure leib, eluleib, aga ka vee peale visatud leib.


Seejärel peale laulu „Ühte seob meid Ta armastus” toimus eriosa, kus palusime õnnistust kihlapaarile- Katre Kajaste´le ja Raul Andersen´ile. Teadete järel kõlas ohvrilauluna „Armastus iial ei väsi“ ja „Oh kui helde on me Jeesus“. Jutlus oli Js.9:5 põhjal ootajatest, ja lõpupalve järel laulsime ühiselt „Hõiska maailm, pea tulemas”.


Lisaks orelile rõõmustas meid täna ka viiul, mida mängis organisti abikaasa Astrid Kirves.


Peale teenistust viidi meid Surrey´sse Peter ja Anne Lepiku poole.
Võimas lõhe ja kaunis tort, ekstra meite lastele valmistud! Suur tänu!




Tundub, et ka need armsad daamid meenutavad omi noorepõlve-aegu...


Anne sõidutas meid veel merd vaatama, ja seal oli, mille üle novembri lõpul imestada!


Noored olid väga õnnelikud kingituste ja kogu armastuse üle!
Esmaspäeval, 28.novembril alustasime oma teekonda juba kella 7 paiku USA poole.







Seattle´is käisime üleval vaatetornis, sõitsime läbi kesklinna ja uudistasime autoaknast pier´ide (ehk kauplusi täis sadamakaide) juures.

Teisipäeva, 29.novembrisse mahtus ringsõit mööda vihmast Vancouverit- kesklinn, English Bay, Stanley park ja Granville Island:











Seejärel olime oodatud Villi ja Viive Vink´i poole õhtusöögile.
Kolmapäeval, novembri viimasel päeval käisime ära Whistleris.




 Esimeseks peatuseks oli Shannon Falls.



Isa ja tütar


Whistlerile lähemale jõudes nägime ka juba tõelist talve.




Peatus tagasiteel


Õhtune silmailu Stanley pargis 





Raulil oli kindel kavatsus KFC ära proovida. Saime kõik sellest rõõmsasti osa.

Otse kangelased on aga need, kel jätkus aega ja püsivust lõpuni vaadata! Õnnistusi!




No comments:

Post a Comment