Rukkimaarjapäeval tähistavad traditsioonilised kirikud Jeesuse Kristuse ema Maarja uinumispüha. Rahvasõna ütleb, et selleks päevaks peab rukis olema lõigatud ja talivili juba külvatud, muidu minevat vili talvel kopitama. Rukkimaarjapäev viib pääsukesed ja toob marjad.
Seekord kohtuvad Kembi talu lahke pererahva kutsel ühiseks teenistuseks kohaliku Õigeusu Koguduse ja Ühendatud Eesti Baptistikoguduse rahvas. Sissejuhatuse teeb ülempreester Stefan Pettai, kes on sõitnud kohale kaugest San Diegost.
Pastor Joosep Tammo ja ülempreester Stefan Pettai jumalateenistuse kava arutamas
Alguslaul: "Suur Juma, kui ma näen, mis oled loonud..."
Jutlustab pastor Joosep Tammo.
Prantsuse kirjanikul Anatol France'il paluti kord kirjutada võimalik lühike inimkonna ajalugu. Kirjanik võttis paberilehe ja kirjutas sellele vaid ühe lause: Inimesed elavad, kannatavad ja surevad. Kindlasti võtab see lause kokku inimelu olulisemad tõsiasjad, kuid langetab ka väga kurva hinnangu: kõik lõpeb surmas ja tühjuses.
Maarja surma- ehk uinumispüha ütleb aga, et elu, kannatus ja surm pole kõik, mis meil on öelda inimelu kohta. Mõeldes Maarja õndsale lahkumisele võime meiegi loota, et pärast eluvõitlust, pärast rõõme ja kaotusi, tohime ennast vaikselt Jumala kätesse usaldada.
Maarja elu saatsid kannatused. Poeg sündis erakorralistel asjaoludel Petlemma lähedal koopas. Selleks et poja elu kaitsta, tuli koos Joosepiga põgeneda Egiptusse
ja lõpuks seisis ta valust murtud südamega poja risti all. Kuid Tema usk Jumala tõotustesse jäi kõigutamatuks. Ta võttis alandusega Jumalast antud ülesande vastu. Kõigest hoolimata osutas ta ikka ja jälle oma Pojale: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!" Ta kõndis oma Poja kõrval kuni selle elu lõpuni ja kutsub meid täna sama tegema.
Maarja nägi Jumala halastust, ta nägi Jumala käsivarre kangust, Ta nägi, kuidas alandlikke ülendati. See on meiegi kogemus. Oma elule mõeldes võime öelda: "Tema halastus kestab põlvest põlve..."
Me lihtsalt ei ela, ei kannata ja ei sure, vaid meie elude üle seisab igavese elu tõotus. Meiegi võime kord õndsalt uinuda, teades, et kõik on Hea Karjase kontrolli all.
Sellest lootusest ja rahust kõneleb rukkimaarjapäev oma hilissuvise soojuse, lilleilu ja sumedate öödega.
Ülempreester Stefan Pettai võtab teenistuse kokku. Ta tuletab meelde, et kümme aastat tagasi kutsuti igavikku ülempreester Emanuel Lepik. Järgneb lõpupalve ja õnnistus. Jumalateenistus lõpeb Erna Kirvese poolt kandlel saadetud Kihnu lauluga: "Nii kui üks pääsuke..."
Tänud ja lilled Kembi talu perenaisele
Herbert ja Erna Kirves (esireas) Aime ja Joosep Tammo, Marje Suurkask ja Stefan Pettai (tagareas)
Järgneb ühine lauaosadus maitsvate toitude ja mõnusa vestlusega. Ootamatult palju kohtame siin Pärnust, Raekülast, Tahkurannast, Võistest ja Kihnust pärit inimesi, keda elusaatus on Liivi lahe rannalt Vaikse ookeani rannale toonud.
Erna Truu
Peale jumalateenistust külastame nn "Baptisti külas" õde Erna Truud ja Johanna-Vilhelmine Lepikut.
Johanna-Vilhelmine Lepik
Rukkimaarjapäeva õhtul jalutame Anne ja Peeter Lepikuga päiseloojangulistel randadel.
Südant täidab suur tänu Loojale ja sõpradele. Oli kaunis ja meeldejääv päev.
No comments:
Post a Comment