"Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist;
nad käivad Sinu valguses, Issand."
Ps 89:16
Teisipäeval, 21. juunil külastas pastor Joosep Tammo koos abikaasa Aimega emeriitpastor Artur Proosi. Seal oli külas ka Asta Kaups Torontost. Nii lendas aeg mõtteid vahetades, Jumala Sõna lugedes ja lauldes kiiresti.
Emeriitpastor Artur Proos
Asta Kaups, Joosep Tammo ja Artur Proos Arturi koduuksel.
Asta Kaups, Joosep Tammo ja Artur Proos Arturi koduuksel.
23. juunil oli pastor Joosep Tammo kutsutud Villi Vingi juurde lõunale. Suur tänu armsa vastuvõtu eest!
24. juunil toimus pastor Joosep Tammo kodus koguduse "noorte" kohtumine. Pastor Joosep Tammo pidas ettekande "Eesti rahvuskultuuri kolmest kontseptsioonist ja selle uuestisünni võimalustest." Järgnes elav mõttevahetus. Aime Tammo oli katnud laua maitsvate võileibade ja kookidega.
Thomas Kirves, Peter Lepik ja Andres Kirves Joosep Tammo pidas loengu
Pühapäeva hommik oli seekord erakordne. Kuna koguduse koor harjutas hommikul õhtuseks surnuaiapüha teenistuseks, siis otsustasid nad ka hommikusel teenistusel laulda.
Kogudus laulis alguseks "Ma laulan suust ja südamest..." Andres Kirves luges Jumala sõna ja tegi alguspalve, seejärel laulis koor, tunnistas Johannes Eenjärv ja laulis taas koor. Ühiselt lauldi "Kui olen ise nõder..." Pärast teateid võeti üles ohver ja lauldi "Jeesusele tahan tuua..." ning "Mu järel!" hüüab Jeesus Krist..."
Koor siseneb pühakotta
Johannes Eenjärv tunnistamas
Koguduse koor
Kuuldes tänast evangeeliumi võib meid tabada kõhe tunne. Kas me tõesti ei tohi oma isa ja ema armastada nagu käsuõpetus meid õpetab? Kas meilt ei nõuta siin liiga palju? Kuid mõelgem jüngritele, kellele need sõnad olid kõigepealt mõeldud. Nad jätsid oma elukutse, oma perekonnad, oma sõbrad, et järgida Jeesust. Nad sõltusid oma rännakutel kaasinimeste abist ja toetusest. Selles olukorras ei anna Jeesus neile tühje lubadusi. Ta ütleb: kes mind tahab järgida, peab olema valmis loobuma kindlustatud ja edukast elust. Kuid te leiate uusi sõpru ja uue kindlustunde Jumala laste perekonnas.
Aga meie? Kas meile kõlab täna Jeesuse sõna: "Kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt." Mt 11:38 See ei ole fatalistlik tõdemus - igal inimesel on oma koorem elus kanda. Ei. Jeesus ütleb: "Kes ei võta oma risti..." See ei ole saatuse, vaid Jeesuse järgimise risk ja raskus. Tegemist on inimesepoolse otsusega: jah, ma võtan, Issand, Sinu järgimise risti. Kord me tegime selle otsuse ja täna tuletab Issand seda uuesti meelde. Apostel Paulus kirjutab: "Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse." (Ro 6:3)
Milles see rist seisneb? Me mõistame seda alles siis, kui hakkame oma Issandat järgima. Esiteks me ei vali oma sõpru ja vaenlasi enam oma maitse järele. Nüüdsest on Jeesuse sõbrad minu sõbrad ja need, kes Teda pilkavad, pilkavad ka mind. Teiseks me ei tiirle enam iseenese ümber nagu maailm, vaid me süda on avatud Jumalale ja kaasinimestele. Me võtame endale ülesandeid ja kohustusi, mis ei mahu meie tavalisse "mugavuste pakki". Kuid just nüüd täidab meid õnnetunne, sest me oleme Issandaga ja Tema on meiega. Me kanname Tema iket. Meid saadab Tema sõna: "Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu..." Mt 10:40
Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt: "Nüüd Päästja juurde jäägem..."
Õhtul kogunevad õigeusklikud, luterlased ja baptistid ühisele surnuaiapüha jumalateenistusele. Teenistust juhatab pastor Joosep Tammo, algussõna loeb õigeusu koguduse esindaja Alar Suurkask ja jutlustab luteri kiriku õpetaja Walter Johanson.