„Vaata, Jehoova, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on!” 5.Mo.10:14 Pühapäev, 18.september ja eelnenud nädal

„Vaata, Jehoova, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on!” 5.Mo.10:14

Alustasime lauluga „Ma kummardan Sind“, seejärel kõlas„Mul alati on vaja, oh Jeesus“.

Palvele juhatas õ.Tiiu Jääger, kes luges He.13:1-6 ning tuletas meelde, kuidas 10 aasta eest olid mitmed Kanada elanikud avanud oma koduukse neile inimestele, kes New York´i tragöödia tagajärjel olid oma lendudega mujale maanduma suunatud. Seejärel laulsime „Issand, oh õpeta paluma mind”. Järgnes veel tervituste osa ja Kunda töö tutvustamine, sest Kunda kogudus on meie eestpalve-partneriks sel aastal. Ohvrilauluks oli „Küll ööd ja päevad vaatab“, mille järel tänasime tänaste sünnipäevalaste Erli Lepiku ja Jaan Tamme eest.

Teenistusel mängis orelit tänane sünnipäevalaps Erli Lepik.

Järgmiseks palvelauluks oli „Räägi, oh armas Issand“, mille järel jutlustaja HK meenutas siinsete eestlaste lahkumist kodumaalt ja kõrvutas seda Aabrami lahkumisega. Lõpulauluna jäi kõlama: "Armsalt kõlab nimi Jeesus“.

Seejärel sõitsime "Meie Kodu"-sse Peetri kiriku kõrval, kus peale jumalateenistust ja all saalis toimunud kohvijoomist leidis aset kodumaalt lahkumise aastapäevale pühendatud aktus.

Peetri kirik

Tore oli näha korraga kõiki Johannes ja Ida Vinki lapsi!

Aktus, kõneleb praost Thomas Vaga 

A.Kandi luuletuse "Kodukambri lävel" esitas Erli Lepik

Mul oli väga hea meel kohata nii mu enese kui ka mu vanemate väga head sõpra praost Thomas Vaga, kellega seovad meid aastatetagused ühised ettevõtmised ajast, mil tema ja Airi veel Soomes ja meie veel raudse eesriide taga elasime...

Peale aktust olime kutsutud Valve ja Villem Värtina poole lõunale.

Valve ja Villem Värtina

Ja nüüd, nagu ikka, tagasivaade eelnevatesse nädalapäevadesse:

Kolmapäeval ja neljapäeval, 14. ja 15.septembril oli meil tänu Erli Lepikule armas võimalus üks kena ringreis teha.

Hooldekodu  Abbotsfort´is, kus elab pr.Kütt.

pr.Meida Kütt

Seest näeb kodu välja üsna muinasjutuline!

Kõigepealt käisime Abbotsfort´i hooldekodus külastamas pr.Meida Kütt´i. Ta elamine on väga moodsas ja hubases kodus ning ta ise sealjuures ka väga rõõmsameelne ning optimistlik.

õde Ruth Lige

Edasi sõitsime Chilliwack´i külla Ruth Lige´le, kes kostitas meid maitsva lõunaga.

Seejärel viis tee meid Harrison Hot Spring Hotel & Spa hotelli, kus õ.Erli oli meile väga kena elamise korraldanud.

Kaks Hiiumaa õde otsekui ristimiskitlites!

Käisime nii õhtul kui ka veel hommikul kokku viies basseinis ujumas. Kahes neist oli veetemp 98 F ehk ~40C juures.

Uljalt uuristab-uhab udu uusi uhkeid uurimatuid umbkäike...

 

 

Hommikul hakkas tibutama, seepärast peale võimsat hommikusööki ning hotellist lahkumist sõitsime veidi veel kauni järve kallast mööda ning seejärel võtsime suuna Hope´i nimelise linnakese pääle.

Kuna Hope asub järve ääres, pole selline pilt vast kuigi ebatavaline

Vahepeal sai linnakese vanakraamipoes elutarkusi omandatud... 

 

 

Poe tore omanik oli igati valmis meile head ja paremat näitama. 

Erli Lepik, Vilma Kikri, Varje Kajaste - kõiki neid seob üks kodupaik- Hiiu saar...

Hope´is elab ligikaudu 4000 inimest ning pr.Vilma Kikri (neiuna Lund) on seal ainuke eestlane.

Proua juures meenutasid 3 Hiiumaa tüdrukut oma kodusaart, oli huvitav osa saada ajaloo keerdkäikudest kahe vanema hiidlase elus. Seejärel kostitas Erli meid kõiki Joe restoranis ning Vilma omaltpoolt oli Erli sünnipäeva auks tordi muretsenud. 

Reedene päev oli selline, mida ma tavaliselt iseloomustan sõnaühendiga "eluvõitlus". Nimelt on mu Varjel olnud juba pikemat aega kõht korrast ära ning kuna sel päeval tundis ta end üpris nõrgalt, siis käisime arsti juures, kes peaasjalikult just Varje pika põdemise pärast otsustas ta Burnaby haiglasse saata. Lahke Tiiu Jääger sõidutas meid nii arsti juurde kui haiglasse ning viimaks ka keskööl veel koju tagasi. Huvitav oli jälgida elu ja töökorraldust haigla erakorralise abi ehk emergency osakonnas. Varjele tehti mõned uuringud, kaasaarvatud röntgen, siis sai ta "toitu" tilguti abil ning retsept uue ravimi jaoks kaasas, meid sealt lõpuks välja lastigi...

Laupäeval, 17.septembril olime kutsutud Erna Kirvese 85.sünnipäeva õhtusöögile restoranis Burnaby mäel, kuid seekord tuli mul üksi minna.

Kohal oli Kirveste pere kümme liiget- Leila, Markus oma sõbrannaga, Madis ja Erma, Astrid ja Thomas, Andres ning Erna ja Herbert.

All eemal paistis tuledes linn, koht oli kaunis ning toit väga maitsev!

„Mu jõud, Sinule ma mängin lauldes kiitust…“ Ps.59:18 Pühapäev, 11.sept.2011 ja eelnev nädal

„Mu jõud, Sinule ma mängin lauldes kiitust…“ Ps.59:18

Täna tähistame Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse 59.aastapäeva. Alustame lauludega „Tahan  alata Sinuga, Jeesus“ ja „Olen rõõmus, et Jeesust võin“.

Pühakirja loeb 40-st Psalmist ja palvetab õ.Astrid Kirves.

Siis, koguduse aastapäevale mõeldes laulame laulu „Ukselävel seistes küsin“, mille järel loeb jutlustaja ette v.Herbert Kirvese koostatud ajaloolise tagasivaate. Täna on meil ka erimuusika ning kogudust rõõmustavad helisalvestuse vahendusel nende endi omad vennad ja õed, kui kõlab Herbert Kirvese soolo ja noorte õdede trio laulud. Üllatusena jääb paljudele äratundmatuks dr.Artur Proosi lühike sõnavõtt, ikka sestsamast aastatetagusest ajast- 11.oktoobrist 1964! Seejärel loetakse ette paljude tervitused...

Olgu siinkohal ära toodud väike intervjuu dr.Artur Proosiga 8.sept., veidi enne koguduse aastapäeva:

Koos õnnitleme ka kolmapäeval, 14.09 oma 85.sünnipäeva tähistavat Erna Kirvest.

Nüüd laulame aastapäevahümni „Rändur, vaata Jeesusele“ ning ka laulu „Kuulen mitmest hädaohust“, mille järel on jutlus teemal „Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu...“ (L.59:11)   Teenistus lõpeb lauluga "Õnnelik selgus: Jeesus mul on“.

Peale jumalateenistust tegime ka ühsipildi vendade nõukogust:

_____________________________________________________________

Seejärel viisid Villi ja Viive Vink meid lõunale, kus kohtusime ka koguduse esimese pastori Osvald Õunpuu poja Eevald Õunpuu ja ta abikaasaga. Evald oli ka üks neist, kes 1949.a. koguduse organiseerimiskomisjoni moodustasid. Sellest komsijonist on elus veel ta vend Hans ning ka Aare Kuusk...

Õhtupoolikul käisime imetlemas Vancouverit ülevalt paigast, mis kannab nime Vancouver Lookout:

Aga nüüd ka väike tagasivaade nädalale:

Teisipäeval käisime Herbert ja Erna Kirvese pool.

Kolmapäeval, 7.septembril viisid Villi ja Viive meid Kemp´i farmi, kus toimus Kuldse Klubi esimene suvejärgne üritus.

Tore oli kohata pere-ema Kerttut (Kärt), ta tütart ja poeg Antsu, Kerttu õde Marjet ja ta abikaasa Alari Suurkaske.

Marje näitas meile ka maja seestpoolt, mis mitte farmi, vaid ennemini lossi moodi välja näeb! Armas on näha, kuidas eesti temaatika paitab silmi nii maalidelt kui kasvõi mööblinikerdustelt, raamatutest rääkimata.

Ilm oli ilus, samal päeval oli ka Kuldse Klubi presidendi Edda Davise sünnipäev. Laualt võisime tänuga maitseda mitmeid hõrgutavaid roogi.

  

Väga armas ja meeldiv tutvumine siinsete eestlastega!

Neljapäeval, 08.septembril viibisime koos armsa Setega Willingdoni kiriku New Horizon´i seenioride lõunal.

Ja nagu näha, on ka minu Varjel hakanud tasapisi kaduma kartus koerte ees, seda vähemalt siin Kanadas!