„Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus…“ Ro.15:13. Pühapäev, 28.08. ja sellele eelnenud päevad

Jumalateenistus algas lauluga „Kas tunned seda imeaulist nime?“, seejärel laulsime „Sa tunned mind“.

Alguspalvesse juhatas v.Jaan Lepik, kes luges  Pühakirja Jeesuse ristimisest Matteuse evangeeliumist 3:13-17.

Seejärel kõlas laul “Oh valva sa“, mille järel tänane organist õ.Erli Lepik luges Albert Ruutsoo luuletuse pöördumisest ning meenutas seda kallist päeva ka enese ning oma laste elus. Nüüd laulsime laulu „Mu Jumal on see varjupaik“, ohvrilauluks aga „Jeesusele tahan tuua“, millele tegi armsa sissejuhatuse v.Villi Vink, kes tuletas meelde aega Austraalias, kui nad isaga esimest korda Sidney Baptistikoguduse teenistusel olles koos just seda laulu laulda võtsid.

Andres Kirves teeb, et sõnakuulutajaid paremini kuulda oleks, st. et tema on meil ka helitehniku ülesannetes...

Ohvritänu tegi v.Andres Kirves. Laulule „Rohkem korraga eri maksa võtta” järgnes koguduse jutlustaja Heldur Kajaste jutlus praktilisest usuelust Lk.evangeelimui 6.peatüki lõpusalmide põhjal kahest majaehitajast. Kas me mõistame seda tõde, et mitte kalju ei hoidnud ära raju ega uputust, vaid kaljust alus aitas keset kõike seda häda- jah, teinekord otse kaost-  püsima jääda?

Lõpuks soovisime üksteisele õnnistust lauluga "Jäägu Jumala rahu”.

Teenistusele järgens veel armas lõunalauaosadus Erich ja May Tõkke ning Hugo ja Hanna Liiva seltsis. Kuid päev ei olnud sellega veel lõppenud. Õhtule lisas oma kauni võlu külaskäik Peter ja Anne Lepiku koju ühes meie armsa sohvri Astrid Kirvesega.

Kaunid on need sillad!

Oleme Peter ja Anne juures päral! 

Väga kaunis aias on ka väga kaunis tiik, kus kalad oma käest võtta!

Minu tõeliselt vana (ehk siis vanaks jäänud) sõber Chester 

Õhtu jätkus pärast pizza ning perenaise poolt küpsetatud mustikakookide

söömist igati hubases (ingl.k. cozy?) seltskonnas...

 Aga nüüd eelneva nädala juurde...

Teisipäeval käis meil ka esimene külaline- õ.Hanna Liiva.

Siin aga olema astumas sisse Herberti ja Erna Kirvese koju. 

Nurgake täis kallist ajalugu...

Ka perenaine sai korraks istuda...

Neljapäeval vaatasime järele, kuidas läheb v.Artur Proosil.

 Reedel olime kutsutud Erich ja May Tõkke poole...

Ja nagu näha, oli meeldiv ühendatud kasulikuga! Suur tänu, armas May! Thank you, dear May!

Meie võõrustajad viisid meid nii Fraiseri jõe kaldale kui Langley Püha Lunastaja kiriku juurde, mis ehitatud aastail 1897-1902 ning praegu vast First Nations´i aladel asetseb.

Laupäeval viis õ.Aino Uus meid Krause Berry Farm´i.

Kas pole kaunid mustikad?!

Aga ega siia siis imetlema tuldud! 

Kohtasime ka farmi peremeest, kes alles eelmise aasta sügisel

Tallinnas käinud ja selle linna iluga igati rahule jäänud...

Kas pole värviküllane valik?!

 Armsad- palju tänu Teile kõikidele, kes Te kaunist Kanadat meie jaoks veelgi paeluvamaks muudate oma hoole, osavõtlikkuse ja armastusega!