Seekordne pühapäevahommik on eriti kaunis...
Täna, septembrikuu esimesel pühapäeval laulsime alguslauludeks „Armas Jeesus, kogu Sina“ ning „Taevaisa arm nüüd särab“.
Õde Anne Lepik juhatas alguspalvele, lugedes 103.Laulust salmid 1-13. Seejärel kõlas laul „Kristus, kindel kalju Sa“, mille järel
jagas vaimuliku sõna v.Villi Vink, kes rääkis 1.Mo.47:8 põhjal aastate arvust ja küsimusest, kui vana sa oled. Samuti toonitas ta septembrikuu erakordsust, kuna selle kuus sees on toimunud mitmeid sõndmusi läbi ajaloo nii eesti rahvale kui maailmale tervikuna. Ohvrilauluks laulsime „Võta Päästja juurde jääda“, seejärel laulu „See sõnum on püha ja kallis“. Jutlus oli teemal 1.Jh.5:11-13- „Kellel on Poeg, sellel on elu“.
Pärast laulu „Õudse mäekünka peal“ mälestasime koos Issanda surma ning lõpulauluna kõlas laul „Kui kord igavene hommik“.
Nõnda näeb Villi ja Viive kodu välja lõunapoolsest küljest
Uued elamurajoonid on ütlemata kaunid
Põldmarju on palju, mõned tunduvad otsekui puu otsas kasvavat!
Mõned närtsinud oksad annavad puule ilu ja värvi koguni juurde!
See siin on meri, mis ulatub veel pea 12 km kaugusele maismaa sisse...
Need totemite taolised "oreliviled" kingiti Vancouverile nende Jaapani sõpruslinna poolt
Thomase ja Astridi kodu
Siseõuel päikese loojuvaid kiiri nautimas
Suur tänu kõikidele armsate vastuvõttude ja külalislahkuse eest!
No comments:
Post a Comment