Pühapäev, 29. mai 2011.a.

"Tema paneb elama meie hinge

ega lase meie jalgu kõikuda."

Ps 66:9

Kanada haned on oma pojad juba päris suureks kasvatanud. Suure armastuse ja ettevaatlikkusega juhivad nad neid uutele vetele.

Sellel nädalal lõpetas Kuldne Klubi oma hooaja näitemänguga "Kosjad Mäeverel". Sellele järgnenud söömaajal tänas pastor Joosep Tammo Kuldse Klubi rahvast sooja vastuvõtu eest ja tegi söögipalve.

Näitering võtab vastu sooja aplausi.

Pärast Kuldset Klubi sõitsime Erli Lepikuga Ruth Lige juurde, kes elab Chilliwackis. Õde Ruth oli katnud rikkaliku laua. Vahetasime mõtteid Eesti ja kohalikust vaimulikust elus ning pidasime lõpuks leivamurdmise. Kuigi meid lahutavad vahemaad, ühendab siiski meie Hea Karjane.

Lõuna Ruth Lige kodus

Joosep Tammo, Ruth Lige ja Erli Lepik

Pühapäev oli päikseline ja soe. Alguslauluks kõlas "Jumal, Sind me kummardame..." ja "Puuduta Jumala Vaim mind..." Alguspalve tegi Villi Vink jagades mõtteid Heast Nõuandjast. Seejärel lauldi "Ma tean, mis mina usun..." Luuletusi luges Erli lepik ning seejärel kõlas laul: "Me laul on kiitus Loojale..." Ohvrilauluks lauldi "Jõudu, oh Issand, nüüd vajan ma..." ning enne jutlust "Püha Vaim, puuduta mindki."

Alguspalve teeb Villi Vink

Luuletusi loeb Erli Lepik

Orelil saadab täna Thomas Kirves

Joosep Tammo peab ohvritänupalve

Pastor Joosep Tammo jutlustab kingitustest, mida Jeesus lahkudes jättis oma jüngritele ja meilegi (Jh 14:15-21).

See, kes lahkub, jätab midagi mahajääjaile mälestuseks. Peigmees jätab sõjaväkke minnes oma pruudile enda pildi. Pensionile minejale kingitakse terve album. Meil kõigil on meile olulisi mäletuspilte kallitest inimestest.

Mida jättis Jeesus oma jüngritele ja meile? Kas see on üksnes kristlik kultuur ja väärtused? Ei, need on vaid tuletised põlvkondi läbivast usukogemusest. Kui me jääksime vaid tuletiste juurde, siis võiksime arvata, et oleme "rikkad ja meil on vara küllalt", kuid tegelikult oleksime "viletsad, armetud, vaesed, pimedad ja alasti" . Ilm 3:17

Jeesus jättis oma jüngritele oma sõna ja Lohutaja Vaimu. Ta ütles: "Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!" Ta kutsub meid oma käske pidama armastusega, mingit muud võimalust Teda armastada Ta meile ei jätnud. Ta ütleb: "Armastage üksteist!"

Jeesus ei anna ainult oma õpetust, vaid ka ligiolu ja toe. Nüüdsest hoolitseb Ta meie eest Hea Karjasena Püha Vaimu kaudu. Püha Vaim "tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." Ro 8:16 - Jeesus ütleb: "Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile". Jh 16:14 Püha Vaimu läbi jäädvustub Tema pilt meie südame sügavuses üha selgemini ja selgemini, kujundades meie elu ja suhteid ning kultuuri.

Õed ja vennad, me oleksime vaid vaesed orvud, väljasureva tsivilisatsiooni esindajad, kui meil ei oleks Jeesuse sõnu - Tema käske ja tõotusi ning Lohutajat ja julgustavat Vaimu. Nüüd me oleme aga Jumala lapsed ja Taevariiigi pärijad.

Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt "Laula rõõmsalt mu hing..." , et kohtuda taas Taevaminemispühal.

Möödunud nädalal oli Jaan Lepikul 70. sünnipäev. Tähistame seda üheskoos ema Anni Lepiku ja vend Peeter Lepiku ja tema abikaasa Annega.

Jaan Lepik 70. sünnipäeva lauas

Sünnipäeva seltskond

Ema Anni Lepik oma kahe poja Jaani ja Peetriga.

Pühapäev, 22. mai 2011.a.

"Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,

rahvas kelle tema on valinud enesele pärisosaks."

Ps 33:1-19

Iga nädal peidab endas kohtumisi ja nendega seotud õnnistusi. Kolmapäeval külastas pastor Joosep Tammo koos abikaasaga Dr. Artur Proosi. Vend Artur Proos tervitab kõiki. Neljapäeval toimus Piiblitund, kus pastor Joosep Tammo kõneles sellest, kuidas Piibel meid kõnetab.

Artur Proos ja hooldaja Maira koduuksel

Piiblitund Vancouveri Ühendatud Baptisti Koguduses

Pühapäeva hommik oli küll pilvine, kuid siiski kevadiselt soe. Jumalateenistus algas lauludega "Ma laulan suust ja südamest..." ja "Oh kui helde on me Jeesus..." Seejärel tegi alguspalve Tiiu Jääger. Lauldi "Ma tänan Sind, Jeesus..." ning tunnistas Johannes Eenjärv. Pastor Joosep Tammo õnnitles sünnipäevalapsi Thomas Kirvest ja Jaan Lepikut ning siis lauldi sünnipäevalastele "Issand, kanna oma last..." Ohvrilauluks lauldi "Küll ööd ja päevad vaatab..." ja "Mind kanna Sa..."

Tiiu Jääger teeb alguspalve

Johannes Eenjärv tunnistab

Pastor Joosep Tammo kõneles teemal "Teie süda ärgu ehmugu!" Jh 14:1-12

Me kuulsime Jeesuse sõnu lahkumisest, eesmärgile jõudmisest ja tagasitulekust. On tähelepanuväärne, mida Jeesus oma õpilastele lahkumisel ütleb: "Teie süda ärgu ehmugu!" Kreekakeelne sõna tähis tarasso tähistab siin sügavat sisemist vapustust. Jeesus näeb ette, et sellised sisemised vapustused ootavad ka tema jüngreid ja ohustavad nende usku. Sellepärast Ta kinnitab neid: "Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!" ja lisab "Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?"

Milline imeline tõotus, igaüks meist saab oma privaatse eluaseme - isikliku kodu. Tegelikult kirjeldab see pilt meie isiklikku suhet Jumalaga. Aga kuidas selleni jõuda? - on Toomase ja paljude otsivate hingede küsimus. Jeesus vastab: "Mina olen tee, tõde ja elu..." (Jh 14:6) Igavese elu ja osaduse tõotus armastava Jumalaga muutub ühes isikus - Jeesuses Kristuses - konkreetseks. See ei ole ainult trööstimine sealpoolsusega, vaid see kehtib ka siinpoolsuses. Apostel Peetrus ütleb: "Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on kuulutatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline, laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks." (1 Ptr 2:4-5.)

Õed ja vennad, meie igavese eluaseme ehitus on juba alanud. Usk Jeesusesse vormib meie elu nii siin kui igavikus. Me oleme kuninga lapsed. Mitte surm, vaid Jeesus on tee igavesse ellu! Sellepärast "Teie süda ärgu ehmugu!" Tee, mida usus käime, viib pimedusest "imelisse valgusse" (1 Pt 2:9).

Pärast lõpupalvet lauldakse ühiselt: "Me Jumal on see varjupaik..."

Õhtul kohtume sünnipäevalapse Thomas Kirvese kodus

Sünnipäevalaps Toomas Kirves

20. mail oli sünnipäev ka peretütrel Leila-Ann Kirvesel ja nii on tordil kahed küünlad

Abikaasa Astrid laseb Toomasel sünnipäevaküünlad ära puhuda.

Paistku õnnelike hetkede sära Leila ja Toomase eelolevaisse päevadesse!

Veera Tamme (1916 - 2011) matus

Veera Tamm

(neiuna Merik)

sünd. 21. aprillil 1916. a. Tallinnas

surn. 5. mail 2011. a. Kanadas, Tsawwassenis BC

"Mina olen ülestõusmine ja elu:

kes usub minusse, see elab, ehk ta küll sureb!"

Jh 11:25

16. mai hommikul kogunesid Tammede pere, sugulased, koguduse liikmed ja sõbrad Vancouveri Ühendatud Baptisti Koguduse kirikusse, et saata viimsele teekonnale kallis ema, vanaema, õde Veera Tamm. Veera Tamm oli ise valinud oma ärasaatmise laulud, mis olid usujulged ja rõõmsad: "Suur on Su ustavus...", "Teekäija ära karda...", "See võib taeva kauniks teha..." ja "Ligemal Jumal Sul..." Õepoeg Harry Kelder tegi inglisekeelse ülevaate tädi elust.

Harry Kelder teeb ülevaate tädi elust

Veera Tamm, neiupõlve nimega Merik, sündis 21.aprillil 1916 Tallinnas teise lapsena 4-lapselises peres.

Suuremaks sirgudes käis Veera Allika Baptisti Koguduse pühapäevakoolis, ta sai tuntuks selle poolest, et võttis ka oma sõbrad ja nende vanemad sinna kaasa. Veera tõi oma vanemad kirikusse ja tulemuseks oli, et ema võttis Issanda oma ellu vastu.

Veera ise võttis Jeesuse oma südamesse vastu 14-aastasena 31. märtsil 1931. Hiljem kevadel sai ta ristitud tuntud Eesti pastori Osvald Tärgi poolt.

Veera õppis Verne Algkoolis ja hiljem Prantsuse Lütseumis, kus sai teadmisi juurde õmblemise, kavandamise ja käsitöö alal. Suureks saades tahtis ta saada kas õmblusõpetajaks või töötada väikeste lastega.

Pärast kooli lõpetamist töötas Veera Tööliste Teatris ja "Postipoisi" ajalehes Tallinnas, jagades aega kahe koha vahel, sest talle meeldis väga hõivatud olla.

1930-ndate lõpus kohtas Veera Lembit Tamme, kellega abiellus 15.juunil 1940 Tallinnas. Veeral ja Lembitul sündis poeg Jaak 1943. aastal, kes suri kopsu puudulikkusse Tallinna pommitamise ajal kevadel 1944.

Veera ja Lembit elasid Tallinnas kuni septembrini 1944, siis koos Veera õe ja vanematega põgenesid Rootsi Vene kommunistide eest, kes olid Eestisse sisse tunginud. See oli põgenemine üle Läänemere sügistormiste lainete.

Rootsi saabudes viidi neid Vesterviiki põgenike laagrisse. Lühikese aja pärast viidi neid Vroka põgenike laagrisse Lõuna-Rootsis.

Vrokas töötas Veera koos õe Ritaga õmblejannana, valmistades lipse ja mantleid, et lisaraha teenida.

Kui neile anti võimalus oma elu alustada, Veera ja ta abikaasa Lembit kolisid Göteborgi, kus ta töötas SKF vabrikus masina operaatorina. Koos Lembituga hoolitsesid nad eestkostel laste eest.

Juulis 1955 immigreerus Veera koos abikaasa ja vanematega Kanadasse, tulles otse Vancouverisse, kus õde Rita abikaasa Richardiga juba elasid. Kahe kuu pärast 18. septembril sündis poeg Jaan Allan.

Veera ühines Vancouveri Ühendatud Eesti Baptisti Kogudusega 5. märtsil 1960.a. Veeerast sai ruttu ustav koguduse liige Eesti Ühendatud Baptistikoguduses. Palju aastaid laulis ta koguduse segakooris ja naiskooris sopranit (veel seitse aastat tagasi võttis ta kooritööst osa) , teatud aja oli ka Naisabi kassapidajaks.

Vancouveris töötas Veera Briti Kolumbia Pangas ja samuti Scotiabank´is olles vastutav Army-Navy poodide ja Coca-Cola arvepidamiste eest. Pensionile jäi 1978. aastal.

2. juulil 1983 kutsus Issand koju abikaasa Lembitu ja Veera jäi leseks.

Vabal ajal meeldis talle lugeda, õmmelda ja nautida päikesepaistet.

Ta elas ühes ja samas majas 1956. aastast, kuni kolis Tsawwassenisse 2006. aasta novembris. 21.aprillil 2011 tähistas Veera 95. sünnipäeva oma kodus lähemate pereliikmete, õe Rita ja mitmete teiste sõprade seltsis.

Veera elas oma korteris poja Jaani majas kuni kolimiseni Kin Village Puhkekodusse Tsawwassenis 28. aprillil. Neljapäeva pealelõunal, 5. mail, toimus Puhkekodus Päikese toas kontsert, mida Veera mugavalt ratastoolil istudes rahulikult kuulamas oli, kui Issand ta koju kutsus.

Perekonna poolt ütles järelhüüde ja luges Ps 139 laulu inglise ja eesti keeles pastor Endel Meiusi

Kaks laulu perekonna poolt Monica, Lilian Tamm ja Mairi Meiusi.

Pastor Tammo tuletas meelde lahkunu viimast soovi oma perele 95. sünnipäeva lauas: "Rohkem Jumalat! Ma ei kujutle ette elu ilma Jumalata!" Täna on ta oma Jumala ja kõigi nende juures, kes Issanda oma ellu vastu võtsid ja võitjatena maisusest lahkusid. Kohtumiseni igavesel hommikul!

Pastor Joosep Tammo pühitseb kirstu

Veera Tamme oli tulnud saatma rohkelt rahvast

Matusetalitus toimus Forest Lawn'i kalmistul.

Veera Tamm sängitati abikaasa Lembitu kõrvale.

Peotäis koduranna liiva jäi meenutama, et meil pole siin jäädavat kodu.

Haual lauldi lahkunu soovil:"Kui kord igavene hommik..." ja "Võtkem Jeesuse armastusest laulda..."

Pärast matusetalitust oli kirikus kaetud peielaud.

Koos lauldi Veera Tamme poolt soovitud laulu "Kas Su ankur vihases tormis peab,

mis su laeva hukata ähvardab?..." Kõlas palju häid mälestusi. Lõpupalve tegi Erich Tõkke.

Kogudus avaldab kaastunnet poeg Jaan Tammele perega ja õde Rita Kelderile.

Pühapäev, 15.mai 2011.a.

"Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge." Ps 23:1-2

Möödunud nädal algas emadepäevaga, mille tähistamine jätkus Eesti Kodus, kus pastor Joosep Tammo tegi ettekande oma emast Selma Tammost.

Pastor Joosep Tammo teeb ettekande

Aasta emad valiti Kuldse Klubi rahva poolt

vastavalt bioloogiliste järeltulijate arvule.

Nädalasse mahtus Eesti külaliste reis Whistlerisse.

Teele jäid ka kohalikud karud.

Pühapäeval algas jumalateenistus lauludega "Isa taevas, me austame Sind..." ja "Hingekarjane, meid kanna..." Seejärel tegi alguspalve Aime Tammo. Perekond Tammodel olid külas Anneli ja Aldo Vinkel, kes teenisid kogudust lauluga ja tunnistustega. Kogudust tervitas Endel Meiusi. Ohvrilauluks lauldi: "Jeesusele tahan tuua..." Pärast ansambli laulu kõneles pastor Joosep Tammo Jh 10:1-10 alusel Jeesusest Kristusest kui Heast Karjasest.

Õed ja vennad Kristuses, tänast pühapäeva nimetatakse Hea Karjase pühapäevaks. Me oleme viimastel pühapäevadel lugenud ja kuulnud, kuidas Jeesus laialipillatud jüngreid pärast ülestõusmist nagu Hea Karjane taas otsis ja kogus. Tänases evangeeliumis nimetab Ta ennast heaks karjaseks. Tähendab, selles maailmas on ka halbu karjaseid ja koguni vargaid, kes lambaid varastavad. Kuidas neid ära tunda? Nad tulevad öösel ja ronivad üle tara. Nad ei tule uksest. Nad toovad kogudusse lahkhelisid, hirmu ja ebakindluse õhkkonna.

Aga Hea Karjane tunneb omasid ja omad tunnevad Ta häält. Head karjast iseloomustavad valvsus, julgus ja kannatlikkus ning mis kõige tähtsam – armastus oma lammaste vastu. Tegelikult on see pilt Jumalast ja Tema Pojast. Ta on meid nõnda armastanud, et Ta isegi oma elu on andnud meie eest. Ükski hind pole Talle küllalt kõrge, et meid päästa ja hoida ja kinkida täiuslik elu.

Koguduse peamine ülesanne seisneb selles, et jätkata Jeesuse tööd kaasaegses maailmas – näidata teed Jumala juurde ja hoida varaste eest..

Peetrus kirjutas 1Ptr 2:20-25 „Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. "Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust"; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt; ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks. Teie olite ju "nagu lambad ekslemas", kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.“

Laulavad Anneli Vinkel, Aime Tammo ja Aldo Vinkel

Tunnistavad Anneli ja Aldo Vinkel

Anneli Vinkel sai tänu ajavahele oma sünnipäeva alustada juba eelmise päeva õhtul.

Emadepäev, 8. mai 2011.a.

"Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab ainu mu kiitus."

Ps 71:6

Nädal algas lakkamatus õieilus

Mai algus tõi Torontost külla Imbi Medri.

Laupäeval Stevestonis

Pildil vasakult Villi Vink, Leida Rei, Viive Vink ja Aime Tammo

Taamal endine kalatööstus, kus kunagi töötasid paljud eestlased.

Leida Rei juures külas

Emadepäeva hommik on pidulikum kui teistel pühapäevadel. Alguseks lauldakse "Oh võtkem Jumalat suust südamest nüüd kiita..." ja "On aastas päevi palju..." Pühakirja loeb ja alguspalve teeb Astrid Kirves. Erich Tõkke räägib ema palvetest. Siis lauldakse "Vanaema helde lahke..." Täna on koguduses ka leinateade - 5. mail kutsuti igavikku Veera Tamm. Matused toimuvad 16. mail. Pärast teateid pannakse kokku ohver ja lauldakse "Mitte vara ja rikkust..." Kõik emad saavad rinda lilled.

Alguspalve teeb Astrid Kirves

Tunnistab Erich Tõkke

Erli Lepik on täna organistiks

Pastor Tammo räägib 5 Mo 6:20-25 põhjal sellest, kuidas me emade ja vanaemadena võime kaasajalgi põhilisi eluväärtusi edasi anda.

Mõtleme täna hommikul tänuga oma emadele ja vanaemadele, kes meid toitsid, riietasid ja eluteele saatsid. Kuid ajad muutuvad ja me leiame kaasajal üha vähem selliseid sidusaid perekondi, kus elu põhiväärtusi vanemliku hoole ja armastusega edasi antakse. Meie oma lapsed ja lapselapsed küsivad ühel hommikul: „Mis väärtused ja traditsioonid need on, millesse te püüate meid kasvatada?“

Tänane kirjakoht Piiblis kõneleb küsimustest, vabadusest ja piiridest. Lastel on alati rohkem küsimusi, kui me suudame vastata. Vastates laste küsimustele muudame me iga kord traditsiooni tuhast elavaks tuleks. Martin Luther on öelnud: „Isad ja emad on oma „laste piiskopid“.“

Kõige olulisem vastus peitub vabaduses. „Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja.“ Me olime patu orjad, aga „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse.“ Gl 5:1

Vabadus ise pole väärtus omaette, tähtis on see, mida me vabadusega teeme. Vabadus vajab kaitset ja piire. Piirideta vabadus on hukatuslik. Me ei näe seda kusagil mujal nii selgelt kui laste kasvatamisel. Piirid annavad toe ja orientatsiooni. Piirid annavad esmase vastuse keerulistele küsimustele, mida igaüks võib hilisema elu jooksul selgemalt lahti mõtestada.

Niisiis, kui su laps sult hommikul küsib, siis vasta talle, et Jumal on kinkinud meile vabaduse ja vabadust kaistvad piirid, et võiksime elust rõõmu tundes teenida Jumalat ja kaasinimesi.

Pärast lõpupalvet lauldakse "Üks paigake siin ilmas on..."

Emadepäeva aktus Eesti Kodus

Eesti seltsi korraldusel toimub igal emadepäeval Eesti Kodus pidulik aktus. Avasõna ja ülevaate emadepäeva kujunemisest teeb seltsi president Olev Rumm, alguspalve pastor Joosep Tammo. Seejärel ütlevad lapsed luuletusi ja mängivad klaveril ning esineb naisansambel Leelo. Seejärel ütleb emadepäeva luuletuse härra Haavik. Lõpuks lauldakse "Ema süda..." Suur tänu seltsirahvale sisuka programmi eest!

Pastor Joosep Tammo teeb Eesti Seltsi emadepäeva aktuse avapalvuse

Laulab naisansambel Leelo

Pühapäev, 1. mai 2011.a.

"Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.

Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis."

Ps 118:22-23

Kevad, kuigi hilinenult, särab kõikjal õieilus. Koguduski oleks nagu kümmekond aastat noorem

päikselisel pühapäeval. Alguseks lauldakse: "Kui kuldne päiksekiirgus sa..." ja "Halleluuja! Jeesus elab..."

Seejärel teeb alguspalve Villi Vink meenutades aega Saksamaal 1. mail 1945, kui USA väed lähenesid.

Seejärel lauldakse "Au! Sulle saagu kroon..." ja Leida Rei loeb luuletuse kevadest. Taas kõlab ühislaul:

"Laula rõõmsalt mu hing..." Ohvrilauluks on seekord: "Kui mul oleks kõik..."

Villi Vink teeb alguspalve

Leida Rei loeb luuletuse kevadest

Pastor Joosep Tammo kõneleb apostel Toomase kohtumisest ülestõusnud Issandaga

Jh 20:19-30 alusel.

Meie elulugu on meie usu lugu. On loomulik, et seda, mida me usume, seda me ka tähistame. Möödunud pühapäeval tähistasime Jeesuse Kristuse ülestõusmispühi. Tegelikult on iga pühapäev meeldetuletus Jeesuse Kristuse ülestõusmisest. Samas on paljude kaasaegsete küsimus: "Kuidas ma saan kedagi, keda ma pole näinud, uskuda?" Tänane evangeelium annab sellele vastuse.

Siin kõneldakse Toomast, kes läbi kahtluste tuli elavale usule ja sõnastas lõpuks oma usutunnistuse. Kui ta kaaslased ütlesid: "Meie oleme näinud Issandat.", siis tema vastas: "Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!" Viimaste päevade sündmused olid Toomase usku vapustanud. Tema enda Jeesusega seonduvad lootused olid luhtunud. Ta ei suutnud isegi oma sõpru enam usaldada. Ta jääb neist eemale, sest uskmatus isoleerib.

Talle ei piisa ilusatest kõnedest, ta otsib käegakatsutavaid tõendeid. Korraga ilmub Jeesus oma jüngrite keskele ja ütleb neile: "Rahu teile!" Kuid on üks, kelle südames pole rahu ja usku, see on Toomas. Jeesus annab talle võimaluse oma haavu katsuda, kuid samas ka noomib uskmatuse pärast.

Tänane sõnum on: üksnes sõnadest ei piisa. Üksnes vanemate usust ei piisa. Sõprade ja sõbrannade usust ei piisa. Koguduse usust ei piisa. Tuleb alustada iseseisvat usuelu. On vaja isiklikku kohtumist Jeesusega. Selles kohtumises kogeme me ikka ja jälle, kuidas Ta kingib meile usu anni. Vahel kinnitab meid seejuures ka imede ja tunnustähtedega. Kuid samas tuletab ta ikka ja jälle meile meelde: "Õndsad on need, kes ei näe, kuid siiski usuvad."

Toomasest sai India apostel. Ta pidi kuulutama evangeeliumi kultuuris, kus kõik käegakatsutav on näiv. Jeesus valmistas Teda ja Tema kaudu meidki nägema seda, mida maised meeled ei suuda haarata. See, kes otsib, see leiab usu anni.

Võttes osa sellest uue lepingu söömaajast lubab Issand meidki puudutada oma haavu,

et kinnitada meie usku Ülestõusnusse.

Pärast lõpupalvet lauldakse "Jumala Poeg, kel nimeks Jeesus..." On tunne, et Ta on tõesti meie keskel nagu tookord ülemises toas.

Peale jumalateenistust on ka üllatus - kohtumine Einar ja Silvia Medriga Torontost.