Suuremaks sirgudes käis Veera Allika Baptisti Koguduse pühapäevakoolis, ta sai tuntuks selle poolest, et võttis ka oma sõbrad ja nende vanemad sinna kaasa. Veera tõi oma vanemad kirikusse ja tulemuseks oli, et ema võttis Issanda oma ellu vastu.
Veera ise võttis Jeesuse oma südamesse vastu 14-aastasena 31. märtsil 1931. Hiljem kevadel sai ta ristitud tuntud Eesti pastori Osvald Tärgi poolt.
Veera õppis Verne Algkoolis ja hiljem Prantsuse Lütseumis, kus sai teadmisi juurde õmblemise, kavandamise ja käsitöö alal. Suureks saades tahtis ta saada kas õmblusõpetajaks või töötada väikeste lastega.
Pärast kooli lõpetamist töötas Veera Tööliste Teatris ja "Postipoisi" ajalehes Tallinnas, jagades aega kahe koha vahel, sest talle meeldis väga hõivatud olla.
1930-ndate lõpus kohtas Veera Lembit Tamme, kellega abiellus 15.juunil 1940 Tallinnas. Veeral ja Lembitul sündis poeg Jaak 1943. aastal, kes suri kopsu puudulikkusse Tallinna pommitamise ajal kevadel 1944.
Veera ja Lembit elasid Tallinnas kuni septembrini 1944, siis koos Veera õe ja vanematega põgenesid Rootsi Vene kommunistide eest, kes olid Eestisse sisse tunginud. See oli põgenemine üle Läänemere sügistormiste lainete.
Rootsi saabudes viidi neid Vesterviiki põgenike laagrisse. Lühikese aja pärast viidi neid Vroka põgenike laagrisse Lõuna-Rootsis.
Vrokas töötas Veera koos õe Ritaga õmblejannana, valmistades lipse ja mantleid, et lisaraha teenida.
Kui neile anti võimalus oma elu alustada, Veera ja ta abikaasa Lembit kolisid Göteborgi, kus ta töötas SKF vabrikus masina operaatorina. Koos Lembituga hoolitsesid nad eestkostel laste eest.
Juulis 1955 immigreerus Veera koos abikaasa ja vanematega Kanadasse, tulles otse Vancouverisse, kus õde Rita abikaasa Richardiga juba elasid. Kahe kuu pärast 18. septembril sündis poeg Jaan Allan.
Veera ühines Vancouveri Ühendatud Eesti Baptisti Kogudusega 5. märtsil 1960.a. Veeerast sai ruttu ustav koguduse liige Eesti Ühendatud Baptistikoguduses. Palju aastaid laulis ta koguduse segakooris ja naiskooris sopranit (veel seitse aastat tagasi võttis ta kooritööst osa) , teatud aja oli ka Naisabi kassapidajaks.
Vancouveris töötas Veera Briti Kolumbia Pangas ja samuti Scotiabank´is olles vastutav Army-Navy poodide ja Coca-Cola arvepidamiste eest. Pensionile jäi 1978. aastal.
2. juulil 1983 kutsus Issand koju abikaasa Lembitu ja Veera jäi leseks.
Vabal ajal meeldis talle lugeda, õmmelda ja nautida päikesepaistet.
Ta elas ühes ja samas majas 1956. aastast, kuni kolis Tsawwassenisse 2006. aasta novembris. 21.aprillil 2011 tähistas Veera 95. sünnipäeva oma kodus lähemate pereliikmete, õe Rita ja mitmete teiste sõprade seltsis.
Veera elas oma korteris poja Jaani majas kuni kolimiseni Kin Village Puhkekodusse Tsawwassenis 28. aprillil. Neljapäeva pealelõunal, 5. mail, toimus Puhkekodus Päikese toas kontsert, mida Veera mugavalt ratastoolil istudes rahulikult kuulamas oli, kui Issand ta koju kutsus.
No comments:
Post a Comment