Võõras vara - oma vara

19. septembri jumalateenistus

Eesti Ühendatud Baptisti Koguduses

"Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud." Ps 112:1

Kogudus laulab alguseks "Tahan alata Sinuga Jeesus..." ja "Suur on Su ustavus..."

Anne Lepik loeb Ps 112 ja peab alguspalve.

Anne Lepik

Seejärel lauldakse: "Kui ööd ja päevad vaatab..." Ning vend Erich Tõkke kõneleb meie ülesandest olla selles maailmas soolaks ja valguseks ning linnaks mäe peal.

Kõneleb Erich Tõkke

Kogudus laulab ühiselt "Minu kõige armsam sõber..." Teadetest saame teada, et naisring koguneb 20. septembril kell 19:00 ja seal esineb Aime Tammo. Järgmise pühapäeva jumalateenistus on pühendatud Eestist põgenemise 66. aastapäevale. Samuti tuleks isiklikud tervitused "Usuränduri" jõulunumbri jaoks Rita Keldri kätte anda. Nagu ikka on ka täna KARI raadios kella 15:30-16:00 -ni eestikeelne jumalateenistus.

Seejärel lauldakse ohvrilaul "Mitte vara ja rikkust..." ning seejärel " Kui mul oleks kõik, kuid mitte Jeesust..."

Pastor Joosep Tammo kõneleb täna Luuka evangeeliumi 16:1-13 valgusel "võõrast varast ja oma varast".

Majanduslik kindlustatus annab meie elule turvalisuse, väärikuse ja vabaduse. Kuid me ei tohiks unustada, et meie elu, tervis, töövõime ja aastatega kogutud vara - ei ole tegelikult meie oma, vaid kuulub Loojale. Me oleme vaid majapidajad, vahel väikese, vahel isegi väga suure majapidamise üle.

Jeesus toob täna meile, "valguse lastele", eeskujuks "selle ajastu lapse", kelle elu ümbritseb vaid omakasu horisont. Ta ütleb meile, et too "ülekohtune valitseja" on omasuguste suhtes targem ja ettenägelikum kui meie. Tõsi on see, et kristlastena ei ela me ainult maisusest, aga me ei ela ka maisusest mööda. Püha Theresa Avilast, kes elas 16. sajandil, kirjutas oma raamatus "Täiuslikkuse teed": "Raha on saatana sõnnik, aga see on imeline väetis." Meie hoolde usaldatud võõras vara võib õigesti kasutatuna väetada Jumala riigi põldu.

Tark ja ettenägelik on see, kes maise elu reaalsusi - oma elukutset, majandust, perekonda, kooliharidust ja sõpru näeb Jumala riigi valguses. Saksa filosoof Immaanuel Kant on öelnud: "Rikas ei olda selle läbi, mis omatakse, vaid rohkem selle läbi, millest väärikalt on loobutud. On võimalik, et inimkond muutub rikkamaks sellega, et ta muutub vaesemaks, võites selle läbi, mida ta kaotas." Nõnda on võõra varaga, aga mis on siis meie oma vara?

Täna seisab meie silme ees eelkõige Jeesus Kristus "kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest". 1 Tm 2:5-6 Teenigem Teda nii rikkuses kui vaesuses! Ta on ainus vara, mis meile kindlasti jääb, kui kõik maine muutub võõraks ja meie käest pudeneb.

Pärast lõpupalvet laulab kogudus "Jäägu Jumala rahu su üle..."

Õhtu möödub Tiiu ja Heldur Jäägri kodus kohvi juues ja ühiseid tuttvaid ja paiku kodu-Eestist meenutades.

Võõras vara - oma vara

Koguduse 58. aastapäev

Koguduse 58. aastapäev

Kadunud ja leitud.

"Kiida mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!" Ps 103:2

Thomas Kirves loeb algussõna

Jumalateenistus algas lauludega: "Me koguduse alus on Jeesus ja Ta rist..." ja "Näha vendi ja õdesid..." Seejärel luges Thomas Kirves Ps 103 ja tegi alguspalve. Nüüd kõlas laul: "Õed vennad ühel meelel..." ning koguduse ajaloost andis ülevaate Herbert Kirves.

Herbert Kirves andis ülevaate koguduse ajaloost

Kogudusse on kõigil aegadel kokku kuulunud 180 inimest. Suur osa neist on jõudnud igavikku, mitmed on Vancouverist lahkunud. Praegu kuulub kogudusse 41 liiget. Tuletatakse tänuga meelde kõiki töötegijaid ja kirikuehitajaid ning lauldakse mälestuslaul: "Meil on olnud ristikangelasi..."

Kogudust tervitasid kodu-Eestist EEKBK Liidu president Meego Remmel, Tallinn Nõmme Vabaduse Baptistikoguduse pastor Ruudi Leinus, Pärnu "Sool ja Valgus" koguduse pastor Alari Allikas, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Margus Kask, Leisi Koguduse pastor Johannes Voksepp, Kuressaare Siioni Koguduse emeriitpastor Hermann Mäemets, Pärnu Saalemi Koguduse nimel Peeter Randmäe jt.

Pastor Joosep Tammo jutluse aluseks on Lk 15:1-10

Tähendamissõna naisest, kes oma kadunud drahmiraha otsis ja selle leidis ning oma rõõmu naabritega jagas, on jäänud teiste kuulsamate tähendamissõnade varju. Ometi kirjeldab seegi meie Taevase Isa rõõmu iga kadunu leidmise üle.

66 aastat tagasi, kui te põgenesite kodumaalt ja sattusite "laia ilma laande", vahel isegi "viimse mere äärde", siis tundus, et kõik - perekond, kodumaa ja kodukogudus on kadunud. Ometi juhtis ja suunas Jumal oma tarkuses teie elu. Ta leidis teid põgenikelaagritest võõra rahva keskelt. Ta liitis teid oma koguduseks nii Rootsis, Saksamaal, Austraalias kui ka siin Kanadas. Tänuga mõtleme täna möödunud 58 aastale, mil Jeesus Kristus on oma kogudust siin Vancouveris hoidnud ja juhtinud.

Tähendamissõna kadunud drahmirahast ütleb, et koguduse mõtteks on pakkuda nii kadunule kui leitule, nii omale kui võõrale tükikest kodu ja taevast. Need, kes on eele läinud, ei ole kadunud, nad rõõmustavad koos inglitega. Seal ei ole enam välismaalasi. Olgu meil alati Püha Vaimu läbi osa Taevase Isa ja Tema Poja iseloomust.

Võimalik, et mõni meist on kaotanud oma esimesest armastusest Jumala, koguduse ja elu vastu rohkem kui ühe protsendi. Too tundmatu naine kutsub meid täna seda kaotsiläinut leidma. See, kes otsib, see leiab ja kogeb rõõmu, mida isegi inglid taevas jagavad.

"Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina." 1 Tm 1:15

Pärast lõpupalvet kõlas laul: "Oh püha ristikogudus kui armas oled sa..."

Kell 13:00 koguneti Meie Kodus, kus Vancouveri Eesti Seltsi eestvedamisel tähistati kodu-Eestist põgenemise 66. aastapäeva. Kuulati ettekandeid, isiklikke mälestusi, luuletusi ja lõpetati Eesti hümni laulmisega. Vihmane ja sombune pühapäev andis isiklikele mälestustele kurva värvi. Ometi on suur nende rõõm, kes on leitud, et elada ja kuulutada vabadust Jeesuses Kristuses.

Õnnistuse hind

"Kui kallid on mulle Sinu mõtted, oh Jumal!

Kui väga suur on nende arv!" Ps 139:18

Pühapäevane teenistus algab juba laupäeval kiriku ja selle ümbruse koristamisega.

Erna Kirves ja Markus Kirves hoolistevad selle eest, et pühapäeva hommikul võiksid kõik rõõmsa meelega kaunisse pühakotta astuda.

Kirikutee võib olla vahel ka nii säravalt paljutõotav. Vaade Vancouveri südalinnale.

Kuu esimesel pühal on meid rohkem.

Rõõm on tervitada koguduse keskel Annika ja Don Kochi Calgaryst.

Kogudus laulab teenistuse alguseks: "Isa taevas me austame sind..." ja "Armsalt kõlab nimi Jeesus..." Seejärel loeb pühakirja ja teeb alguspalve Villi Vink ning kõlab laul "Vii mind kõrge kalju peale..." Johannes Eenjärv tuletab oma tunnistuses meelde Jeesuse sõnu: "Ärge muretsege!" Pärast kõlab ühislaul: "Ükspäinis jah Jumala juures..."

Teadetes ütleb pastor J.Tammo, et möödunud on 40 päeva Vancouveris viibimisest ja tänas kõiki, kes on aidanud siinsesse ellu sisse elada. Järgmisel pühapäeval tähistab kogudus oma 58. aastapäeva. Kogudus on noor, kuid on veel nooremaid. 5. septembril alustas Tartus uus 3D Kogudus, selle eestvedajaks ja juhiks on Jakob Remmel.

Seejärel pandi kokku tänuohver ja lauldi: "Jeesusele tahan tuua..." ja "Kas olen ristivõitleja..."

Pastor Joosep Tammo jutlustas Lk 14:25-35 aluseks võttes Jeesuse järgimise ja sellega kaasnevate õnnistuste hinnast.

Suurt rahvahulka nähes ütles Jeesus: "Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger." - Me kõik tahaksime kogeda Jumala õnnistusi ja näha oma elus tema imesid. Kuid Jeesus tuletab meile meelde, et võidukal ja mõjukal usuelul on ka oma hind. Vahel on selleks hinnaks pinged ja mittemõistmine perekonnas. Teinekord tuleb loobuda südame külge kasvanud varandusest. On hetki, kui meile tundub, et Jeesusele järgnemine on nagu torni ehitamine või ülekaaluka vaenlase vastu minek. On loomulik, et see hind võib tunduda lootusetult suurena ja hirmuäratavana. Jeesus ei soovi, et me hõljuksime illusioonides. Tema pilk vaimulikule elule on realistlik.

Samas lohutab meid teadmine, et Ta on Hea Karjane, kes katab meile laua vastaste silma all. - Suurim ja viimne vastane on surm. Jättes taevase au, saades inimeseks ja surres meie eest, on Ta võitnud surma ja kinkinud meile uue elu.

Meie osa õnnistuste ja võiduka usuelu hinnast võrreldes Jeesuse omaga on vaid mõtteline. Ärgem kartkem oma osa, oma risti! Jeesus annab meile jõu teenida Taevast Isa ja kaasinimesi.

Öelgem: Ma ei anna alla! Ma ei lähe tuimaks. Ma olen otsustanud järgida Jeesust! - Minu elu torn saab kord Tema abiga valmis! Eluvõitlus võidetud!

Järgnes Issanda surma mälestamine.

"Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega." 1 Pt 1:18-19

Pärast ühist tänu kõlas lõpulaul: "Nüüd Päästja juurde jäägem..."

Oma koht

Viimane augustikuu pühapäev

Kogudus alustab lauludega: "Tahan alata Sinuga Jeesus..." ja "Suur on Su ustavus..."

Herbert Kirves avab jumalateenistuse Jumala sõna ja palvega.

Seejärel laulame "Oh kui helde on me Jeesus..."

Thomas Kirves räägib oma reisist Lõuna-Prantsusmaale ja Itaaliasse.

Mõtlema pani Itaalia perede kokkuhoidmine ja Nizza sadamas nähtud luksusjahid.

Kontrast rikkuse ja vaesuse vahel selles maailmas on tohutu.

Laulame "Olen rõõmus, et Jeesust võin teenida ma..." ja "On ääretu arm, milles elan..."

Pastor Joosep Tammo jutluse aluseks on Lk 14:7-14

Kõik me otsime selles elus ja igavikuski oma kohta. Laps otsib vanemate lähedalolu, nooruk sõprade tunnustust, töömehe eas otsime paremat töökohta ja vanaduses teenitud puhkust. Kaasaegse maailma meelsus jätab neile otsingutele oma jälje. Sest selles maailmas leiavad oma koha parimad, kiireimad, ilusamad, rikkamad, edukamad ja lugupeetumad. Just sellises maailmas elas ka variseride ülem, kelle lauas Jeesus istus. Mitte kõik ei mahu sellise maailma peolauda.

Mure oma koha pärast kandub ka igavikku. Jeesus aga ütleb, et me ei pea muretsema - Jumalariigi lauas on kõigil oma koht. Me ei pea selle koha pärast võitlema. Jumal ise oma helduses ja halastuses juhatab meile selle koha kätte. - "Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, siis ta päästis meid - mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu." Tt 3:4-5

Jumala jaoks on iga inimene tähtis ja ta pakub oma riigis kohta ka neile, kes seda siinses elus pole leidnud. Jumalalastena ei saa meie hoiak oma kaasinimeste suhtes olla teistsugune. Sellepärast Jeesus ütleb: "Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, ... siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid, siis oled sa õnnis..."

Ema Teresa, kelle sünni 100. aastapäeva me 26. augustil tähistasime, näitas selle sõna tähendust kaasajale. Ta leidis oma elus koha kõige nõrgematele ja viletsamatele, ning Jumal asetas ta meile kõigile nähtavale kohale. Leidkem meiegi oma koht siin ja igavikus Jumalat usaldades ja kaasinimesi teenides.

Lõpuks kõlas laul: "Oh usu, et Jumal täiesti on truu..."

Pärast jumalateenistust kohtus Lepikute suguvõsa Anne ja Peter Lepiku kodus.

Pereisa Peter lõunat valmistamas

Pereema Anne magustoitu serveerimas

Rõõmsad külalised

Peretütar Andrea ja perepoeg Karl

Noorem põlvkond sugulasi mänguhoos

Vanemad vestlusringis

Kõik , nii kauged kui lähedased Lepikud üheskoos. Nende hulgas ka pastor Joosep ja tema abikaasa Aime Tammo. Perekoer Chester juba teab, kuidas grupipildil poseerida.

Kahe tähtpäeva vahel

"Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa..." Ps 124,8

Villi Vink ja Joosep Tammo tänupalves Eesti taasiseseisvumise eest

22. augustil kogunes Vancouveri Eesti Ühendatud Baptistikogudus, et mõelda tänuga Eesti taasiseseisvumisele ja meenutada samas ka Molotov Ribbentropi paktiga kaasnenud kannatusi Euroopa rahvastele. Kanadas oli nn Musta lindi päev 23. august sellel aastal esimest korda kuulutatud ametlikult riiklikuks mälestuspäevaks.

Kogudus laulis alguslauluks: "Võta nüüd Issandat, vägevat Jumalat kiita..." Seejärel luges algussõna ja meenutas Eesti taasiseseisvumist vend Erich Tõkke. Seejärel lauldi ühiselt "Su nimi on hädas mu abi..." ,millele järgnes pastor J.Tammo mõtisklus eesti rahva saatusest ja Jumala armust, mille läbi meile on kingitud vabadus. Vend Villi Vink tegi tänupalve, mille järel lauldi ühiselt "Hoia, Jumal Eestit..."

Pastor Tammo luges jutluse aluseks loo kitsast uksest: Lk 13:22-30. Pilt taevariigi kitsast uksest on meile rõõmusõnum ja samas ka manitsus. Siin on uks, mis põhimõtteliselt on kõigile avatud. "Inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis." Jumal kutsub kõiki ja tulijaid on palju. Aga miks see uks kitsas on? Kui uks oleks lai, siis pääseksid sisse nii head kui kurjad, nii ohvrid ja mõrtsukad, nii usklikud kui ateistid. See sobiks multikulturaalsele ühiskonnale, kuid mitte Jumalale ja meie õiglustundele.
Uks on pilt meie vabadusest minna sisse või jääda välja. Vabadus teostub alati konkreetsetes otsustes. 19 aastat tagasi ei saanud me korraga valida vabadust ja Nõukogude Liitu jäämist. Me valisime vabaduse. Kui ma valin Jumala riigi, siis ei ole see kitsarinnalisus, vaid minu profiil ja selge liin. Ometi ei ole selle ukse võti minu headus ja teod, vaid Jumala arm. Samas armus, mis pani mind otsustama kitsa ukse kasuks, võin ma ka seda kitsast teed käia. See on Jeesuse Kristuse eeskuju, tema halastuse ja armastuse tee. Issand kinnitagu meid sellel teel.

Lõpuks lauldi ühiselt: "Sa rändur, ära karda siin kitsal eluteel..."

Rukkimaarjapäev Kembi talus

Rukkimaarjapäeval tähistavad traditsioonilised kirikud Jeesuse Kristuse ema Maarja uinumispüha. Rahvasõna ütleb, et selleks päevaks peab rukis olema lõigatud ja talivili juba külvatud, muidu minevat vili talvel kopitama. Rukkimaarjapäev viib pääsukesed ja toob marjad.

Seekord kohtuvad Kembi talu lahke pererahva kutsel ühiseks teenistuseks kohaliku Õigeusu Koguduse ja Ühendatud Eesti Baptistikoguduse rahvas. Sissejuhatuse teeb ülempreester Stefan Pettai, kes on sõitnud kohale kaugest San Diegost.

Pastor Joosep Tammo ja ülempreester Stefan Pettai jumalateenistuse kava arutamas

Alguslaul: "Suur Juma, kui ma näen, mis oled loonud..."

Jutlustab pastor Joosep Tammo.

Prantsuse kirjanikul Anatol France'il paluti kord kirjutada võimalik lühike inimkonna ajalugu. Kirjanik võttis paberilehe ja kirjutas sellele vaid ühe lause: Inimesed elavad, kannatavad ja surevad. Kindlasti võtab see lause kokku inimelu olulisemad tõsiasjad, kuid langetab ka väga kurva hinnangu: kõik lõpeb surmas ja tühjuses.

Maarja surma- ehk uinumispüha ütleb aga, et elu, kannatus ja surm pole kõik, mis meil on öelda inimelu kohta. Mõeldes Maarja õndsale lahkumisele võime meiegi loota, et pärast eluvõitlust, pärast rõõme ja kaotusi, tohime ennast vaikselt Jumala kätesse usaldada.
Maarja elu saatsid kannatused. Poeg sündis erakorralistel asjaoludel Petlemma lähedal koopas. Selleks et poja elu kaitsta, tuli koos Joosepiga põgeneda Egiptusse
ja lõpuks seisis ta valust murtud südamega poja risti all. Kuid Tema usk Jumala tõotustesse jäi kõigutamatuks. Ta võttis alandusega Jumalast antud ülesande vastu. Kõigest hoolimata osutas ta ikka ja jälle oma Pojale: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!" Ta kõndis oma Poja kõrval kuni selle elu lõpuni ja kutsub meid täna sama tegema.

Maarja nägi Jumala halastust, ta nägi Jumala käsivarre kangust, Ta nägi, kuidas alandlikke ülendati. See on meiegi kogemus. Oma elule mõeldes võime öelda: "Tema halastus kestab põlvest põlve..."

Me lihtsalt ei ela, ei kannata ja ei sure, vaid meie elude üle seisab igavese elu tõotus. Meiegi võime kord õndsalt uinuda, teades, et kõik on Hea Karjase kontrolli all.

Sellest lootusest ja rahust kõneleb rukkimaarjapäev oma hilissuvise soojuse, lilleilu ja sumedate öödega.

Ülempreester Stefan Pettai võtab teenistuse kokku. Ta tuletab meelde, et kümme aastat tagasi kutsuti igavikku ülempreester Emanuel Lepik. Järgneb lõpupalve ja õnnistus. Jumalateenistus lõpeb Erna Kirvese poolt kandlel saadetud Kihnu lauluga: "Nii kui üks pääsuke..."

Tänud ja lilled Kembi talu perenaisele

Herbert ja Erna Kirves (esireas) Aime ja Joosep Tammo, Marje Suurkask ja Stefan Pettai (tagareas)

Järgneb ühine lauaosadus maitsvate toitude ja mõnusa vestlusega. Ootamatult palju kohtame siin Pärnust, Raekülast, Tahkurannast, Võistest ja Kihnust pärit inimesi, keda elusaatus on Liivi lahe rannalt Vaikse ookeani rannale toonud.

Erna Truu

Peale jumalateenistust külastame nn "Baptisti külas" õde Erna Truud ja Johanna-Vilhelmine Lepikut.

Johanna-Vilhelmine Lepik

Rukkimaarjapäeva õhtul jalutame Anne ja Peeter Lepikuga päiseloojangulistel randadel.

Südant täidab suur tänu Loojale ja sõpradele. Oli kaunis ja meeldejääv päev.